Jõuluimed on taas ilmavalgust näinud!
Tänu eile alanud vaiksele Jõulurahule, mis kestab mõnedes baarides siiani, on rannas rohkelt näha magavaid päkapikke.
 Jõuluvaibakloppimine "Sessonis" käib täie hooga.
  Prostituudid kõnnivad ringi nagu punamütsikesed, ainult marjakorvi asemel on käevangus õndsalt totaka ilmega vanamehed. Ka neil on Jõuluime - fööniks on tõusnud tänu Viagrale/Kamagrale.
 Minu enda mees tegi ka endale Jõuluime - ei hakanudki kaineks, kui sõber saabus! Tavaliseltt ikka üritab klaariks end puhuda.
 Jõulurahusaginat on rannaäär täis!
Pohmellis ja poolpohmellis peaparandajate hõredat enesetunnet ära kasutades, tehakse neile küll karva, kui rahaeemaldamisi.
Ja ilmtingimata on vaja kõigil päkapikumütsi kandvatel valgetel neid mütse veel paar tükki omada!
MERRY CHRISTMAS!!!!!

 Hooaeg hakkab hoogi lisama!
Panime taas täna iseseisvalt rannatoolid välja. Pilt poole parem, kui madratsid laiali liival mustlaslaagril. Inimesef saavad korralikult pikutada ja ka ostavad baarist.
Ütlen ausalt, et kõik päevitustoolid hõivati viie minutiga.
Kõrvalt Coco pani välja vaid toolid,  päevitustoole ei julgenud veel.
 Khmeerid on üldse mõne koha pealt erilised "jänespüksid" Eile õhtul, või õigem oleks ilmselt öelda päeval, hakkas endises "Serendipitis" ja praeguses "Waikikis" diskor muusikat (vaibakloppimist) üle ranna laskma juba õhtul kuue ajal. Musa oli ikka räigelt kõva, ja kõik hoidsid kõrvu kinni. Aga keegi ei läinud midagi ütlema. Hoopis Coco omad vahtisid lootusrikaste nägudega minu poole, kui ma kodust tulin.
Loomulikult läksin ma ütlema. Palusin muusika B&B ajaks vaiksemaks panna, sest nad pole ainsad rannas. Pööritati silmi, aga paar detsibelli läks musa vaiksemaks. Siis läks juba Reiko (kaine!), ning röökis "Waikiki" valge omanikuga pikemalt. Khmeerist omanik jooksis lihtsalt eest minema. Reiko siis tutvustas valgele mehikesele olukorda. Ja ühtlasi teatas, et kui selline asi kordub, on praegust olukorda rannas arvestades ülilihtne Phnom Penhist välja kutsuda müramöötjad. (Nad on korra muide käinud rannas).  Sell hakkas kokutama ja seletama, et tal täna kavas jalkaõhtu ja kogu linna valged tulevad alla jalkat vaatama. No saime naerda. Reiks soovitas mehikestel jalutada "Big Easysse" ja järgi vaadata, kuidas käib valgete jalkavaatamisele meelitamine. Neil seal ülisuur ekraan, mõnus spordiatmosfäär jne. Nendel rannas klubimusa täispööretel tümpsumas, telekas pisike nagu p...seauk ja meelitavad rahvast.
 Tegelikult lõppeski "Waikiki" jalka fiaskoga. Inimesi oli napilt kümme ja neidki ei huvitanud jalka vaid väljareklaamitud odav õlu.
Aga hooaeg käivitub!
Juba on kohal ka esimesed lollid ja esimesed tropid, keda eriti ei soovi teenindada.
 Lolliks pean ühte ameerika taati, kes endale plikasi põrutamiseks rabab ja on korduvatest hoiatustest hoolimata ikka paljaks varastatud. Eile  peedistas teda baaris üks plika, keda me "munaks" kutsume. Muna on meeter kuuskümmend korda meeter kuuskümmend ja kaalub ka 160. Pagan teab, kas taat teda põrutatud saigi, sest plika on niiiii ümmargune ja ilma igasuguste väljaulatuvate sangadeta, et veerlema hakkamist ära hoida, aga plika arvab, et taat on nüüd ta mees ja kisas eile lausa hullupööra. kui avastas, et taadil juba uus mimmu. Tõstsime muna baarist välja, sest ta hakkas kriiskamisega juba Waikikile silmi ette tegema. Muna istus siis grilli ääres ja valas krokodillipisaraid, et mees teda petab! :). Taadil ei jäänud muud üle, kui palus Reiksil end motoga hotelli visata. Ossa raks, kus "muna" leekis nagu tulekera järele. Tulekera selle pärast,met munal on hõljuv punane rüü üll, et ta väga munana ei tunduks pimedas.
Aga täna hommikul käis taat juba küsimas, et ega ta eile oma telefoni meile letile ei unustanud - olla kadunud. Eks keegi neiudest saab nüüd helistada nutitelefoniga!
Tropid on meie kallid kaasmaalased kahekesi!
Paarike saabus eile, täis kui jääkarud ja teavad kõike! Ise küsivad ja vastavad! Hommikul räntsatasid baari, ja kukkusid kohe esinema. Kahemillise promilliga on praeguseks ujunud juba poolde lahte. Vaatame, kuidas tagasi saavad! Ja pärast lähevad rolluga ringi sõitma. Proovisin neid natuke maa peale tuua, aga ei olnud mõtet. Lasku käia! Mis sa ikka endast targemaid õpetad!
Nii kaua, kui kahe,  lastega peredega arutasime, mida nad saaksid teha täna, nii et paariaastased ei tüdineks, viskasid need purjus tuvikesed kõrvalaluast selliseid pärleid, et ma ei vaevunud neid isegi teretama korralikul peale seda. :), Eks kui kainenevad, siis saan ilmselt kuulda taas, et oleme kõige ebasõbralikum ja mitteabivalmim baar terves Cambodias!  Aga eks peab ju imagot säilitama!

 Pole tükimat aega viitsinud millestki kirjutada! Ei jätku lihtsalt powerit. Iga päev ajab üks jama teist taga!
Mingid päevad tagasi kõndis militaarpolitsei randa ja kamandas kõik rannatoolid-lauad katuse alla. Liival ei tohi midagi olla. Las turistid külitavad nagu kilpkonnad paljal liival.
Esimene päev külitasidki. Aga kaua sa ikka söödad liivakärbseid. Järgmisel päeval tiriti katuste alla pandud päevitustoolide madratsid randa liivale.  Agaramad  võtsid kokku koosoleku ja otsustati, et BBQ ajaks pannakse siiski toolid-lauad välja. Algul oli kaks rida, siis juba kolm ja tänaseks lausa neli.Kokku aeti ka koosolek maaomanikuga, ja teatati, et me ei maksa enam nii palju üüri, kuna ranna kaotamisega oleme kaotanud kliendid. Rahvas rahustati aga kenasti maha.  15 detsember saabub asjapulkadega kruiisilaev kelle pärast see tsirkus olla ette nähtud. "Sinisilmad" uskusid kõik kenasti kuni tänaseni. Minu härra hakkas lausa suurest rõõmust, et jõuludeks saab ikka ranna tagasi lausa topeltkoguseid "mekongi" manustama.
Täna aga jalutas pikki randa taasmil.politsei. Kibekiirelt peksti kõok toolid-lauad taas katuste alla. Meil sellega vedas, koos toolidega peksti meile söömakogemata ka noortegrupp, ca 15 inimest. Poisikonnad andsid oma parima, aga sellest edaspidi. Pollarid käisid ja kraaksusid kõigi peale, nagu varesed. Igast baarist pidi antama kellegi telefoninumber, kellele edasistest uuendustest-korraldustest teada anda. Mina istusin teisel pool letti ja tegin näo, et olen külastaja, sest viimastel päevadel kontrollitakse ka valgete töölubasid. Seda loomulikult mul ju pole.
Kuid ei, sedakorda olid luubi all hoopis baaride külge ehitatud varikatused. Anti aega kolm päeva, et need lammutada. Olin Occeutehalil vist veel ainus, kellel seda kuradima varikatust polnud, sest Reiksi joomade kõrvalt polnud jaksu leida selle ehituseks raha. Nüüd tänan õnne, et ei olnud. Kõrvalt "Coco" omad olid üsna pikkade nägudega. Seekord irvitasin neile otse näkku, sest alles tund tagasi oli Lina toonud meile tagasi laenuks võetud tsekiraamatu. Võttis tavalise, aga tagasi tõi paksu ja ise teatas naetatades, et näe, meil kulub üks selline raamatpäevas, teil ilmselt jagub nädalaks. Sa raisk, kus mul kihvatas! Hea meelega oleks ta p...sse saatnud, kuid tegelikult oli tal ju õigus.
Meil on juba mõnda aega staffiga lahkarvamused.
Lahkarvamused just selle tõttu, et mulle hakkas imelik tunduma, et kui inimesed on leti ääres ja söövad- joovad, on arved korralikud. Samas rannas istudes on sama seltskonna arved üliväiksed. ja tsekki ei taheta kuidagi kirjutada. Midagi tundus mäda olevat!
Ja oligi! Poisid (ka Saiha)kantisid raha omale. Seedisin kaks päeva, mida teha! Kui varguses süüdistan, pakib kogu staff ennast kokku ja kõnnib minema. Seda aga keset algavat hooaega lubada ei saa. Hakkasin hoopis kõva häälega tsekke nõudma ja võimalusel ise asju kirja panema.  Eriti närvi läks asja peale Hong, Saiha oli rahulikum ja Bizet ei teinud teist nägugi. Hong läks lausa nii kaugele, et ähvardas mind probleemidega, kui hakkan liiga nende tööd kontrollima. Siis tegin eile selle nalja, et panin baari ülbelt kell kümme õhtul kinni teatades, et mul pole mõtet lahti hoida, kuna sissetulek koosneb vaid paaritaalastest arvetest ja kuna sellise sissetulekuga pole mul nagunii raha, et makse maksta, siis on koht nagunii varsti suletud. Ei öelnud ma kellelegi, et nad varastavad, või ei viitsi baari pärast oma perseid toolilt tõsta. Lihtsalt teatasin, et vaadaku ise, kas hakkavad uuesti baari heaks tööle, või läheb kõik allamäge. Palusin järgi mõelda, et ehk on aeg ka ühiskassasse raha muretseda, et palka saada, mitte ainult oma taskutesse.
Oli üllatav vaikus!!
Täna hommikul oli Saiha kui ümber vahetatud! Ei jälgegi haige olemisest ja poolest lõunast palus vabandust, et läks kergema vastupanu teed!  Ühesõnaga, vist elus esimest korda tunnistas staff mulle, et kantis raha omale. Palus andeks ja lubas  et ei tee seda enam.  Ma usun teda, aga Hongi küll mitte!
 Nüüdseks on selline seis, et Bizet ja Saiha lõhuvad tööd teha, Hong eriti ei viitsi. Pole ju huvitav, kui endale ei saa teha. Vaatame, kaua see kestab!
Kogu sellise jama juures on veel tore see, et koju minnes ootab ees  sinaka tooniga paistes lõust. Tudiseb ja haiseb jube imelikult juba teist päeva. Vist hakkab maks üles ütlema, sest minu meelest pole ta juba teist päeva ka söönud, ainult tühjad pudelid vedelevad kõikjal. Mina ka neid ei korista, jummalast pohhui! Las vedelevad, lähen öösel koju oma tuppa magama ja kõik!
Loodan muidugi, et baaris saavadasjad korda tasahilju. Millal kõik tekkinud augud lappida saan ei kujuta küll ette, aga.....
Küll loksub paika!

 Kas siin maal pole tõesti midagi, mis natukenegi oleks rõõmsates värvides?
Popi kadus ära mõned päevad tagasi - öösel, nagu siin maal tavaks. Noh, lootsime, et keegi lihtsalt hirmutas teda ja küll ta kodutee leiab. Teda oli kerge hirmutada, ta oli natuke aravereline, kes ennast naljat võõrastel puutuda ei lasknud. Oli selline rääkiv loom ja kogu aeg tegi kõva häält, kui keegi üritas teda paitada või puutuda. Ei tulnud õhtuks koer koju. Jäi veel lootus, et on suureks saanud ja pruutidesse läinud.

Ei olnud nii!
Popi tuli lõpuks koju, või õigem oleks öelda, et lendas koju, nagu oleks vanakurat kannul. Esikäpad olid randmetest veriseks mõlemad hõõrdunud ja katki, tagumised jalad kanged nagu pulgad. Värises nagu haavaleht ja nuttis kõva häälega. Hommikul läks ära! Läks parematele jahimaadele, ei jõudnud ära oodata, millal arsti juurde jõuame.
Värdjad! Värdjad, kes varastavad koeri, et neid kõigepealt piinata, ning siis süüa. Et sellistel värdjatel ka ükskord koerakont kurku kinni ei jää! Loodan siinkohal südamest, et jääb!!!
Kusti on nii õnnetu koos minuga, et kohutav! See on juba teine sõber, kes ta vastutahtmist hülgab! Kurb!

 Lasin köögist pilka lahti!

Ei saa ikka litsi tööle palgata. Pottide-pannide asemel vahtis hambad laiali baarileti ääres. Ja kilkas nagu teisedki pärdikud, mis sest, et endal põll ees ja kulp käes. Tööle pakkudes rääkis, mis kõik keeta-küpsetada oskab, aga kui oli üle nelja prae korraga oli plikal juhe koos, ning nutt lahti. Bizet pidi appi tormama. Nädal aega vaatasin, kas saab teisest töölooma, või ei. Ei saanud! Hommikuti kella üheksaks baari ei jõudnud ja kui tuli, nii potsatas kohe leti ette maha istuma. Isegi pilku ei heitnud köögi poole. Kui käskisin objektile minna, siis venis nagu vesipühvel. leti äärest kööki on kolm sammu, Tal läks aega vaata, et pool tundi nende kolme sammu astumiseks. Viimasel hommikul ootasin kohe paar tundi, et millal tibi suudab avastada, et kääk tuleks korda teha ja eilsed nõud korvist riiulitele laduda.  Ei tulnud tal see pähegi. Isegi spagetit, mis poest tõin ja lauale panin, tõsteti lihtsalt natuke eemale kui turukaup tuli. Kappi panemiseks oli pakike liialt raske.  Noh ja siis saigi mu mõõt täis! Raha oskas küll küsida kohe, kui tööle tuli, aga, et selle saamiseks tuleb liigutada kah end, see osutus vastuvõetamatuks. Nüüd las teenib põhielukutsega raha!
 Bizet!

Saiha, Bizet, Hong

Bizet tuli suvel lihtsalt meie baari elama, ning nüüd on kuidagi sujuvalt siia ka tööle jäänud. Panin ta isegi väikesele palgale, sest ta on asjalik.  Kahjuks teatas ta üsna hiljuti, et vana boss ootab teda "bongbaari" tagasi ja esimesest detsembrist ta lähebki. Saan tast aru, ta on seal aastaid töötanud. Kui ta siin oleks sama kaua, oleks mul samuti huvi teda tagasi palgata. Poiss räägib peale inglise keele ka vabalt prantsuse keelt, ning vietnami, ning hiina turistidega pole ka keeleprobleemi. Minu käest pinnib aina vene keelseid väljendeid, sest venelasi on palju liikuma hakanud.
 Poisid!
Reiksil on taas tsükkel, mis pole ju iseenesest midagi üllatavat. võttis üleeile taas tuurid üles ja hakkas baaris tüli norima. Alkohooliku eritunnused on tema puhul nii selged, nagu narkoloogi käsiraamatust maha kopitud.
Noh, noris ja noris, kuni kõigil oli töötuju alla nulli. Norib ta tavaliselt selliste asjade kallal, mida näeb momendil ja mis siis on tema arust valesti.
Sel päeval oli Chayl maalt külalised ja ta oli pool päeva vabaks võtnud. Kahjuks olen ma neil ohjad natuke lõdvaks lasknud, ning poiss ei ilmunud ka õhtuks. Köögis küpsetas Bizet. Reiks tõmbas Chayl kohe kahe päeva rahad maha. Mõtlemata, et poiss võtab vaba päeva tegelikult korra paari kuu tagant, ning samas ei ütle kunagi ei, kui on vaja midagi parandada, või teha. Mina leevendasin järgmisel päeval asja ühe päeva peale. Trehviks parandas ära ka vetsu ukse.
See selleks. Õhtul, kui härra poolpidusena  kodust tagasi tuli, oli suurem söögitegu läbi ja Bizet julges pikali visata pooleks tunniks. saiha ja Hong olid rannavalves.selles suhtes oli Reikol õigus, et ei Hong ega Saiha ei viitsi enam peale kümmet oma tagumikke maast lahti vedada, et kedagi sisse kutsuda. Eriti kehtib see viimasel ajal Hongi kohta.
Ega Reiko Saiha kohta ei hakanudki ütlema, sest poiss on nagu ta on, poolhaige ja teeb meie asemel ju ka meie tööd kogu aeg. Aga härra hakkas undama Hongi ja Bizeti peale, et mis nad lösutavad, teistes baarides kutsutakse kogu aeg istuma, meil mitte kunagi. Ja pole nad midagi nii väsinud, ainult teesklevad, magavad ju kõik päeval paar tundi. Soovitasin Reiksil tulla mõnel päeval ka hommikul kella kaheksaks baari, et teha poiste tööpäev täise ulatuses kaasa. Koristada, tassida asjad välja, lipata klientide vahet jne. Siis lõuna ajal kaks tundi magada, ja õhtul taas hooga rannas tuisata. Et vaatame siis, kui kell kümme väsimust peal pole õhtul, siis on poisid tõesti laisad. Võttis natuke hoo maha, aga napsuannuse sai ikka kätte.  Eile hommikul helistas kodust, et temal nii paha, tule appi, tee kummeliteed. Keegi on teda vist mürgitanud !! Läksin, tegin teed ja õhtuks oli tervis nii korras, et tuli taas baarist korda üle tegema. Et ma keeldusin kell 11 õhtul sööma minemast, siis lubas kõik Sihanoukville prostituudid sööma viia, ning kihutas baarist minema. Sellise hooga läks, et jooksis Saia ja Kerneri peaaegi pikali. Nad olid just alla randa teel, kui minu "auruvedurike" neist mööda puhises :) Täna pole veel helistanud, vist on taas tervis käest ära.

 Üleeilne ja eilne päev olid üllatusterohked!
 Tegelikult vist ei peaks mõnest asjast kirjutama, sest see tundub nagu natuke teiste mustamine, aga kuna ma sellega kogu aeg tegelengi, siis ikka vist võib.
Igal juhul tehti mind lolliks lausa kolme inimese poolt!
Alustaks üleeilsest! Meie Jäätise-Jukust!
Oleme talle teinud korduvalt märkusi, et ta ei kisaks üle ranna JÄÄTIS_JÄÄTIS!
Korraks tõmbab hoo maha kui ütleme, aga poole tunni pärast üürgab taas.
Poisid esitasid juba nädal tagasi ultimaatumi - kas nemad, või Jätsi-Juku.
Sest Juku segab tööd teistel.
Nõndaks! Üleeile kui õhtul tööle tulin, oli Jätsi-Juku kõpsti leti taga. Anna talle Offi moskiitode vastu. Mina ütlesin, et ei anna. Off maksab viis dollarit ja mine osta endale ise. Jukukene vastu, et ta pritsib ainult natuke. Mina jälle, et iga päev natuke, aga mina maksan. Jukuke solvus! Mina vana õelusekott võtsin aga veel teema üles, et ikka kisab liiga palju ja tegelikult me tahaks, et ta otsib endale uue koha. Ei meeldi ka meie kahelt poolt naabritele tema hüüded. Jukuke vastu, et ei otsi, talle siin meeldib. !!!!! Ja Coco omad on selle pärast pahased, et keegi ei osta neilt enam jäätist. Hallooo! meil endil ka jäätis menüüs - ikka ostetakse.
Seletasin talle, et paraku, kui on valida, kas vihased naabrid ja staff, või üks Jäätise-Juku, siis valin esimesed.  Muidu läheb staff lihtsalt minema. Juku rebis siis killu selle peale!
Poisid on lihtsalt pahased, sest ta lõpetas neile odavalt jäätise müümise. Ja lõpetas selle pärast, et meie poisid on igavesed vargad, kes kõiki tema asju varastavad, kaasa arvatud jäätis. Poisi-konnad on süüdi muidugi! Tegid ju alguses igal õhtul suud magusaks. Olen sellest vist isegi eelnevalt kirjutanud, aga nüüdseks on jäätis oma uudsuse kaotanud, ning kedagi tema kastike ei huvita.
Mina muidugi vastu, et pane oma kast lukku ja lõpeta süüdistuste pildumine, kui pole otseselt näinud.
Selle peale hakkas mehike jalgu trampima (vist moskiitod hammustasid valusalt) ning teatas, et tema ei lähe ikka kuhugi siit. Staff lihtsalt ähvardab, kus neil minna ja kes neid tahab. tema tunneb khmeere nii hästi. Mul jäi karp lahti! kuus kuud khmeeride keskel ja juba nii teadja. meie oleme kolmandat aastat, kuid üllatusi aina tuleb. Ning usun, et teised, veel kauem siin elanud valgedki ei tunne. meie Jätsi-Jukul aga khmeeride hingeelu selge kohe esimesest silmapilgust.
 Tõmbasin mehikesel pisut siis egot alla poole ja rääkisin talle, kuidas meid kaks aastat tagasi analoogse valiku ette seati. ja valides valge inimese, lahkus staff minuti pealt.
Selle peale hakkas mehike suuga matsuvaid häälitsusi kuuldavale laskma. Kahjuks jutuajamine sellel kohal ka lõppes, sest Saiha tuli baari toimetama.
Eile igatahes Jätsi-Jukut objektil polnud. Kas oli see tingitud vihmasest ilmast, või otsib ikkagi kohta - ei tea. Aga tundub, et tema meelest on kõik nii nagu peab ja ta ei häiri kedagi. Probleem on rohkem meis. Jäingi lolliks!
 Teine teema on pisut teistsugune!
 On meil siin juba mõned kuud üks noorpaar kellest olen ka eelnevalt mõne korra kirjutanud.
 Elustiil on neil selline, nagu ta on, aga see pole nagu meie teiste asi.  Aga oma oma ellusuhtumisega ja olekuga on nad mind ettevaatlikuks teinud küll. Olles ise siin pagan teab mitu korda vastu pükse  saanud usaldamistega, enam ei taha.
 Nõndaks siis,  millest nendega eile probleem tekkis ja kuidas mulle sõnad suhu pandi ja mind lolliks tehti.
Tulid teised paar päeva tahasi rõõmsalt alla randa oma viimast tööpäeva tähistama. jutt oli täpselt selline, et kas me saame praegu nn. lahtist arvet teha, meil palk kätte saamata. Ok, ikka saab! Seda enam, et nad ka enne lahtist arvet teinud.
  Teisel hommikul polnud ikka veel raha, aga no küll me saame, praegu nädalavahetus ja pla-pla-pla.....  Kolmanda päeva hommikul tekkis mul tiba kahtlustav tunne. Roadi raamatupidamine ei ole nagu kuuldavasti selline jokutaja, et ei maksa lõpparvet kohe välja. Kuna olen siin ühe residendist sakslaselt samasuguse tünga saanud, siis uurisin tausta. Ja selgus, et meie noorpaaril juba ammu palk taskus.
 Ossa pagan, aga ikka tulistavad õlledega. Tulin siva baari, et oma härrat ka hoiatada. Ning mis ma näen kohale jõudes - noorpaar laseb õllel taas hea maitsta.
 Olen siga mutt, astusin ligi ja küsisin otse välja, et mis pagana moodi te oma arve ära maksate, kui palk ammu taskus. Oh kui ma siis sain! Mis õigus on mul üldse nina nende asjadesse torkida ja mis see minu asi on, kas neil on palk saada või mitte. Proua tõmbas end nii käima, et lausa kiljus. Nemad polevat mulle midagi palgast maininud, neil igakuine tuhandeeurone sissetulek olemas ja mis ma pablan. Kui nemad tahavad, siis nemad ka maksavad ja neil olla lausa mulle kingituseks masaaž mõeldud. Mul polevat mingit õigust neile, kui klientidele arvet esitada. Ma peaks üldse rõõmustama, et nad otsustasid meie baaris süüa-juua, sest neil olevat kohti ja sõpru, kes neid aidata  Nüüd midugi jään sellest ilma, sest olen nii kibestunud ja ülbe, et julgen neile arvet esitada.
Püüded asja selgitada, miks ma arve esitan ja huvi tunnen, et kas ollakse maksejõulised lõppes fiaskoga. Kriisked olid ikka tublid. Sain päris ilusti sõimata. Isegi Reiks, kes midagi ei teadnud asjast, kuna oli just joomatuuri lõpetanud ja sügavas pohmellis - kaasati asjasse.  Julgesin poistelt nende kuuldes küsida, et kus Reiks on, kui kähbati üle leti, et läks oma minu poolt krussikeeratud närve rahustama. !!!!!!!! 
Arvata on, et seda raha, mis noorpaar siin raiskas, ei näe baar ilmselt.  Kui nii läheb olen taas targem ja teistel, kes tahavad lahtist arvet, tuleb ilmselgelt neid tänada, kui selline teenus võimalikuks ei osutu.
 Aga nüüd!!!!
Keset kirjutamist algas Sihanoukvilles veefestival! Tõsi küll, päev varem, kui peaks, aga algas!
 meie jaoks algas see keset paduvihmahoogu terves pikkuses alla prantsatanud vihmaveerenniga. Renn jookseb kahe baariosa vahel ja otse üle pizzaahju. Ahi sai sellise survepesu osaliseks, et kaasas sellesse ka Jätsi-Juku kastikese. Terves kõõgis oli vett üle labajala kõvasti põrandal. Tänaseks on siis külmkappide sisse lülitamine ja pizzaahju kasutamine lõpetatud. Kogu pistikutesüsteem pillub sädemeid nagu uusaastaöö ilutulestik. Turumees tuli just kaubaga (õigem oleks kirjutada, et ujus kohale koos kaubaga), ning teatas, et terve linn on vees. Vahva! Peaks koju helistama, uurima kas härra pole uppunud äkki! :)

 Saatsin "Kobra" tagasi sinna  kust tuli!
Suutis viie päeva jooksul, mis ta tagasi oli, sellise kaose tekitada, et lausa lust. Ei pidanud mu närv vastu. Kolm kuud tänaval on selle toreda inimese täielikult hävitanud.
Ja kuidas ta veel ropendas ja sõimles! Ohh, seda poleks pidanud kuulama! See, et peaksin tema khmeeriperset suudlema ja peale seda lendama tagasi sinna, kust olen tulnud tema maad lagastama, oli veel selline ilusti öeldud lause. Igatahes sai ta endale seekord peale värviliste kaltsujuppidest sulgede, sappa ka fiktiivse suure sule. Tagasiteed meie baari tal enam pole!
Kõik viis päeva kuulsin ma hommikul tema vabandust, et täna enam ei juhtu seda, et ta kristalmetafiinist ja alkoholist end segi kammib juba lõunaks. Nüüd ja kohe hakkab taas inimeseks.
Hakkaski - kuni lõunani. Siis kadus pooleks tunniks kuhugi ja tagasi tulles hakkas trall peale. Küll ta sulatas bensiinikanistritesse joogikõrsi, et teha õhtuvalgustust, küll valas põrandaid. Vetsudes meisterda mingit sõnuseletamatut süsteemi jne. Mul tuli elavalt meelde meie kadunud ehitusmees "Pupsik", kes meil eestis radika seinale kolmnurka keeras, sest radika üks ots ei tahtnud soojaks piisavalt ruttu minna. Või selleks et vanast telekast mõni kanal välja pigistada, terve toa traati risti-põiki täis vedas. No see oli tollal meie jaoks lausa hullumeelsus. Aga nüüd tundub hoopis lapsetempudena. "Kobra" viis asja hoopis uuele levelile.
Viimane piisk oli siis üleeile. Poolest päevast hakkas ta taas keset kõnniteed taas kõrsi sulatama ja kasutatud küünaldega ühte valama. hais oli jube. Põlema pani ta need laternad juba kell kolm laudadele. Peale paari kergemat suurleeki, keelasime tal selle katsetuse ära.
Siis tuli õhtu. Et rahvast oli vähe, tegime Reiksiga rahvast ja sõime rannas. Tavaliselt teeme seda ikka kuskil baarileti ääres. Rahva mängimine mõjus - kohe tulid veel paar inimest istuma. Ja siis hakkas taat kohe taas trallitama. Särk oli ikka veel algul seljas, sest me ei lubanud alasti rannas olla, aga kohe ujus noormeeste lauda ja hakkas mingit jama suust välja ajama.  Vahepeal keksis meie laua äärde ja üritas meilt pooleliolevaid toitusid tagasi kööki transportida. Käratasin talle paar korda üsna kurjalt.
Mingil hetkel ta igatahes arvas, et tema vahetus on läbi ja nüüd on aeg puhkuseks. leidis kusagilt vana dressipluusi, tõmbas selle kapuutsi pähe, kõrvad sättis kenasti üle ääre välja. Särgi viskas nurka, ning püksivärvli vahele sidus kirjud kaltsuribad. Tantsis minutit viisteist meil, siis tegi tiiru "Dolphinisse". Sealt sai peoga neoonrohelist rinnakarvadesse.  Edasi viis mehikese tee avatavasse "snaphousesse". Sealt leidis endale suure vihmavarju, ning edasi hõljus juba sellega.
Mingil hetkel otsustas taat uuesti meie  alale tulla tagasi. Seekord juba plekkpurgiga jalkat mängima.
Pagan küll, mul viskas nii üle! Käratasin talle, et ta lõpetaks. Ossa pagan, vana oli vist just uue laksu siise tõmmanud - kus läks keema!
Siis kuulsingi kõike, mis ta meist arvab! Ega peale seda enam pikka pidu polnud. Saiha viis oma telefoni pandimajja, et saaks talle 50 dollarit anda, sest vana keeldus muidu lahkumast. Ning arvestades tema olekut, oleks tulnud tõsisemaid probleeme.
Taat loopis oma kaltse siin edasi-tagasi, lõpuks taltus ja kolis  minema. Tagasi igatahes pole tunud ja loodame, et ei tule.
targemaks sain aga küll taaskord. Ei ole mõtet aidata inimest, tuleb sitt kuhjaga tagasi. las igaüks abistab end ikka kõigepealt ise.
 Teine teema on meil Ty. Kaugemalt vaadates, kui ta "Serendipis" töötas - tundus täitsa töökas poiss olevat. Nüüd on selline uneklubi lahti, et hoia alt. Alles eile tegin talle dollarilise trahvi selle eest, et ta hommikul üles ei saanud. Täna sama teema. Selle asemel, et ärgata, kobis eest diivanilt tahatuppa tuttu tagasi. lasime siis poistega tal magada nii kaua, kuni und jätkub. Ärkaski nüüd kell pool üks, teretas teisi ilusti. ja asutas end sööma. Mina, vana õelus, palusin tal nüüd järgi mõelda, et kas ta ikka tahab siin töötada, või läheb koju, magab paar kuud, puhkab, ning asub siis täie võimsusega tööle.
No vaatame, praegu istub ta nina norus taga nurgas ja mängib solvunut. Mängigu! Kui kavatseb siia jääda, siis järgmisel korral ma isegi ei ürita teda üles ajada - saab lihtsalt ärgateskohe lõpparve.