Pole tükimat aega viitsinud millestki kirjutada! Ei jätku lihtsalt powerit. Iga päev ajab üks jama teist taga!
Mingid päevad tagasi kõndis militaarpolitsei randa ja kamandas kõik rannatoolid-lauad katuse alla. Liival ei tohi midagi olla. Las turistid külitavad nagu kilpkonnad paljal liival.
Esimene päev külitasidki. Aga kaua sa ikka söödad liivakärbseid. Järgmisel päeval tiriti katuste alla pandud päevitustoolide madratsid randa liivale.  Agaramad  võtsid kokku koosoleku ja otsustati, et BBQ ajaks pannakse siiski toolid-lauad välja. Algul oli kaks rida, siis juba kolm ja tänaseks lausa neli.Kokku aeti ka koosolek maaomanikuga, ja teatati, et me ei maksa enam nii palju üüri, kuna ranna kaotamisega oleme kaotanud kliendid. Rahvas rahustati aga kenasti maha.  15 detsember saabub asjapulkadega kruiisilaev kelle pärast see tsirkus olla ette nähtud. "Sinisilmad" uskusid kõik kenasti kuni tänaseni. Minu härra hakkas lausa suurest rõõmust, et jõuludeks saab ikka ranna tagasi lausa topeltkoguseid "mekongi" manustama.
Täna aga jalutas pikki randa taasmil.politsei. Kibekiirelt peksti kõok toolid-lauad taas katuste alla. Meil sellega vedas, koos toolidega peksti meile söömakogemata ka noortegrupp, ca 15 inimest. Poisikonnad andsid oma parima, aga sellest edaspidi. Pollarid käisid ja kraaksusid kõigi peale, nagu varesed. Igast baarist pidi antama kellegi telefoninumber, kellele edasistest uuendustest-korraldustest teada anda. Mina istusin teisel pool letti ja tegin näo, et olen külastaja, sest viimastel päevadel kontrollitakse ka valgete töölubasid. Seda loomulikult mul ju pole.
Kuid ei, sedakorda olid luubi all hoopis baaride külge ehitatud varikatused. Anti aega kolm päeva, et need lammutada. Olin Occeutehalil vist veel ainus, kellel seda kuradima varikatust polnud, sest Reiksi joomade kõrvalt polnud jaksu leida selle ehituseks raha. Nüüd tänan õnne, et ei olnud. Kõrvalt "Coco" omad olid üsna pikkade nägudega. Seekord irvitasin neile otse näkku, sest alles tund tagasi oli Lina toonud meile tagasi laenuks võetud tsekiraamatu. Võttis tavalise, aga tagasi tõi paksu ja ise teatas naetatades, et näe, meil kulub üks selline raamatpäevas, teil ilmselt jagub nädalaks. Sa raisk, kus mul kihvatas! Hea meelega oleks ta p...sse saatnud, kuid tegelikult oli tal ju õigus.
Meil on juba mõnda aega staffiga lahkarvamused.
Lahkarvamused just selle tõttu, et mulle hakkas imelik tunduma, et kui inimesed on leti ääres ja söövad- joovad, on arved korralikud. Samas rannas istudes on sama seltskonna arved üliväiksed. ja tsekki ei taheta kuidagi kirjutada. Midagi tundus mäda olevat!
Ja oligi! Poisid (ka Saiha)kantisid raha omale. Seedisin kaks päeva, mida teha! Kui varguses süüdistan, pakib kogu staff ennast kokku ja kõnnib minema. Seda aga keset algavat hooaega lubada ei saa. Hakkasin hoopis kõva häälega tsekke nõudma ja võimalusel ise asju kirja panema.  Eriti närvi läks asja peale Hong, Saiha oli rahulikum ja Bizet ei teinud teist nägugi. Hong läks lausa nii kaugele, et ähvardas mind probleemidega, kui hakkan liiga nende tööd kontrollima. Siis tegin eile selle nalja, et panin baari ülbelt kell kümme õhtul kinni teatades, et mul pole mõtet lahti hoida, kuna sissetulek koosneb vaid paaritaalastest arvetest ja kuna sellise sissetulekuga pole mul nagunii raha, et makse maksta, siis on koht nagunii varsti suletud. Ei öelnud ma kellelegi, et nad varastavad, või ei viitsi baari pärast oma perseid toolilt tõsta. Lihtsalt teatasin, et vaadaku ise, kas hakkavad uuesti baari heaks tööle, või läheb kõik allamäge. Palusin järgi mõelda, et ehk on aeg ka ühiskassasse raha muretseda, et palka saada, mitte ainult oma taskutesse.
Oli üllatav vaikus!!
Täna hommikul oli Saiha kui ümber vahetatud! Ei jälgegi haige olemisest ja poolest lõunast palus vabandust, et läks kergema vastupanu teed!  Ühesõnaga, vist elus esimest korda tunnistas staff mulle, et kantis raha omale. Palus andeks ja lubas  et ei tee seda enam.  Ma usun teda, aga Hongi küll mitte!
 Nüüdseks on selline seis, et Bizet ja Saiha lõhuvad tööd teha, Hong eriti ei viitsi. Pole ju huvitav, kui endale ei saa teha. Vaatame, kaua see kestab!
Kogu sellise jama juures on veel tore see, et koju minnes ootab ees  sinaka tooniga paistes lõust. Tudiseb ja haiseb jube imelikult juba teist päeva. Vist hakkab maks üles ütlema, sest minu meelest pole ta juba teist päeva ka söönud, ainult tühjad pudelid vedelevad kõikjal. Mina ka neid ei korista, jummalast pohhui! Las vedelevad, lähen öösel koju oma tuppa magama ja kõik!
Loodan muidugi, et baaris saavadasjad korda tasahilju. Millal kõik tekkinud augud lappida saan ei kujuta küll ette, aga.....
Küll loksub paika!