Saatsin "Kobra" tagasi sinna  kust tuli!
Suutis viie päeva jooksul, mis ta tagasi oli, sellise kaose tekitada, et lausa lust. Ei pidanud mu närv vastu. Kolm kuud tänaval on selle toreda inimese täielikult hävitanud.
Ja kuidas ta veel ropendas ja sõimles! Ohh, seda poleks pidanud kuulama! See, et peaksin tema khmeeriperset suudlema ja peale seda lendama tagasi sinna, kust olen tulnud tema maad lagastama, oli veel selline ilusti öeldud lause. Igatahes sai ta endale seekord peale värviliste kaltsujuppidest sulgede, sappa ka fiktiivse suure sule. Tagasiteed meie baari tal enam pole!
Kõik viis päeva kuulsin ma hommikul tema vabandust, et täna enam ei juhtu seda, et ta kristalmetafiinist ja alkoholist end segi kammib juba lõunaks. Nüüd ja kohe hakkab taas inimeseks.
Hakkaski - kuni lõunani. Siis kadus pooleks tunniks kuhugi ja tagasi tulles hakkas trall peale. Küll ta sulatas bensiinikanistritesse joogikõrsi, et teha õhtuvalgustust, küll valas põrandaid. Vetsudes meisterda mingit sõnuseletamatut süsteemi jne. Mul tuli elavalt meelde meie kadunud ehitusmees "Pupsik", kes meil eestis radika seinale kolmnurka keeras, sest radika üks ots ei tahtnud soojaks piisavalt ruttu minna. Või selleks et vanast telekast mõni kanal välja pigistada, terve toa traati risti-põiki täis vedas. No see oli tollal meie jaoks lausa hullumeelsus. Aga nüüd tundub hoopis lapsetempudena. "Kobra" viis asja hoopis uuele levelile.
Viimane piisk oli siis üleeile. Poolest päevast hakkas ta taas keset kõnniteed taas kõrsi sulatama ja kasutatud küünaldega ühte valama. hais oli jube. Põlema pani ta need laternad juba kell kolm laudadele. Peale paari kergemat suurleeki, keelasime tal selle katsetuse ära.
Siis tuli õhtu. Et rahvast oli vähe, tegime Reiksiga rahvast ja sõime rannas. Tavaliselt teeme seda ikka kuskil baarileti ääres. Rahva mängimine mõjus - kohe tulid veel paar inimest istuma. Ja siis hakkas taat kohe taas trallitama. Särk oli ikka veel algul seljas, sest me ei lubanud alasti rannas olla, aga kohe ujus noormeeste lauda ja hakkas mingit jama suust välja ajama.  Vahepeal keksis meie laua äärde ja üritas meilt pooleliolevaid toitusid tagasi kööki transportida. Käratasin talle paar korda üsna kurjalt.
Mingil hetkel ta igatahes arvas, et tema vahetus on läbi ja nüüd on aeg puhkuseks. leidis kusagilt vana dressipluusi, tõmbas selle kapuutsi pähe, kõrvad sättis kenasti üle ääre välja. Särgi viskas nurka, ning püksivärvli vahele sidus kirjud kaltsuribad. Tantsis minutit viisteist meil, siis tegi tiiru "Dolphinisse". Sealt sai peoga neoonrohelist rinnakarvadesse.  Edasi viis mehikese tee avatavasse "snaphousesse". Sealt leidis endale suure vihmavarju, ning edasi hõljus juba sellega.
Mingil hetkel otsustas taat uuesti meie  alale tulla tagasi. Seekord juba plekkpurgiga jalkat mängima.
Pagan küll, mul viskas nii üle! Käratasin talle, et ta lõpetaks. Ossa pagan, vana oli vist just uue laksu siise tõmmanud - kus läks keema!
Siis kuulsingi kõike, mis ta meist arvab! Ega peale seda enam pikka pidu polnud. Saiha viis oma telefoni pandimajja, et saaks talle 50 dollarit anda, sest vana keeldus muidu lahkumast. Ning arvestades tema olekut, oleks tulnud tõsisemaid probleeme.
Taat loopis oma kaltse siin edasi-tagasi, lõpuks taltus ja kolis  minema. Tagasi igatahes pole tunud ja loodame, et ei tule.
targemaks sain aga küll taaskord. Ei ole mõtet aidata inimest, tuleb sitt kuhjaga tagasi. las igaüks abistab end ikka kõigepealt ise.
 Teine teema on meil Ty. Kaugemalt vaadates, kui ta "Serendipis" töötas - tundus täitsa töökas poiss olevat. Nüüd on selline uneklubi lahti, et hoia alt. Alles eile tegin talle dollarilise trahvi selle eest, et ta hommikul üles ei saanud. Täna sama teema. Selle asemel, et ärgata, kobis eest diivanilt tahatuppa tuttu tagasi. lasime siis poistega tal magada nii kaua, kuni und jätkub. Ärkaski nüüd kell pool üks, teretas teisi ilusti. ja asutas end sööma. Mina, vana õelus, palusin tal nüüd järgi mõelda, et kas ta ikka tahab siin töötada, või läheb koju, magab paar kuud, puhkab, ning asub siis täie võimsusega tööle.
No vaatame, praegu istub ta nina norus taga nurgas ja mängib solvunut. Mängigu! Kui kavatseb siia jääda, siis järgmisel korral ma isegi ei ürita teda üles ajada - saab lihtsalt ärgateskohe lõpparve.