Vahepeal on olnud kiired päevad ja pole mahti olnud kirjutadagi.
Esimesed kaks lahedat perekonda on nüüdseks tagasilennul Eesti.
Täitsa naljakas, et aeg niiii kiiresti lendas! Alles nad tulid, reiks käis lausa  Sihanoukville lennujaamas vastus, et kõik sujuks, kuna tulijad olid siiski võõrad, kes olid ühise tuttava poolt meie tiiva alla antud.
  Kaks peret lastega vanuses 2-17a. Ja peab ütlema, et lapsed olid tublid! Ei suuremaid virisemisi ega jonnituure meie kuuldes vähemalt, välja arvatud väikemees, kelle me sujuvalt "vileks" ümber ristisime. No aga tema puhul on sireenide undamine veel arusaadav.
Koos sai käidud  Koh Rongil Mikku vaatamas Palm Beachil ja niisama ringi tuuritatud lähiümbruses.
Koh Rongi Palm Beach oli ka meie jaoks huvitav, sest senini olime saarel vaid ühes rannas peatunud. Seal on aga nüüdseks nii tihe asustus, et rahu ja vaikust pole enam kuskil. Ka rand seetõttu räpane juba. Palm Beach see eest omaette ja vaikne nagu unistus. Vahest ainsateks puudusteks on kivid meres ja kollane liiv valge asemel.

Selle kompenseerisid juba eelpool mainitud puhtus ja vaikus. merekarpe ma küll ise ei leidnud tuhatoosideks, kuid ega ma eriti otsinud ka. pealegi oli Mikk selle eest hoolt kandnud ja kogunud teidi kohe kilekoti täie. Minek saarele oli seekord aga õudusunenägu. esiteks oli paadike läinud saarelt tulles katki ja hilines tulekuga kaks tundi,  nii, et kella 2 asemel päeval oli start kell neli. selleks ajaks oli tõusnud selline tuul, et olime paadis nagu "Amerika Mägedel"- ikka üles-alla-vasakule paremale. Müraki ümbritäis vett näkku ja taas üles-alla. Kõhu ja küljelihased said igal juhul kõva trenni kaasa kõigutamisest. vahepeal oli ikka päris jube. Otsisin silmadega juba päästevestigi, kuid ei näinud. Eriti pabinat välja ka näidata ei julgenud - ikkagi külalised peal ja  lapsed ka veel. Õhtuhämaras saime siiski randutud ja hoolimata sellest et olime üsna läbiklopitud suutsime baariski napsu ja nalja teha. Tagantjärgi ju hea itsitada!
 Kuna rand on teistest saarte osadest kaugemal, ja suhtlust eriti ei ole - pole ka vabakaubandust. Seepärast viisime Mikule ka väikse külakosti. Polnud küll eestipärane suitsuvorts-kilukarp, kuid poisi suu venis kinki saades ikkagi kõrvuni, nagu jõuluvana nähes. Pani kohe baarigi varakult kinni, et maiustada :).
 Meie tegime järgmisel päeval taas ühe hullumeelse  retke saarel - kõmpisime poolteist tundi läbi saare Long Beachile ja joa juurde. ning seda pikki suurt teed, lauspäikese all. Tuulekest oli null, sest kahel pool teed on dzungel. tee ise on ehitatud ärimeeste poolt, kes kavatsesid selle abil saare neli küla ühendada motoliikluse abil. tee on aus, kahe suunaline ja puha, kuid kahjuks sai raha otsa enne selle valmimist.

Otse teise saare otsa kõndimiseks aga sobib, sest pole ikkagi vaja läbi võsa tuuseldada. Pealegi on vihmad alles lõppemas ja selle pärast ka igasuguseid usse ja putukaid võsas rohkem ees ootamas.
 Long Beach on endiselt veel ilus! Asustus vaid kahel pool otstes ja keskel 5 km tühja liiva ja sinist vett.

Trampisime peale palavust otsejoonesrannale ja kuigi algul arvasime, et esimese vettekastmise teeme kose all, siis merd nähes sai kiirelt ümber otsustatud. Kuidas sa ikka ütled rahvale, et ei, lähme mingi nire alla end kastma, kui helehelesinine vesi on nina all. tegelikult oli ujumine õige otsus, sest külasse jõudes selgus, et lastega kose juurde päsemine on omaette kunst. seepärast võtsid emad vastu mõistliku otsuse ning läksid tagasi mere äärde.

 Ülejäänud meeskond sumpas kõhust saati vees, läbi kahtlase puhtusega jõe kose alla. Külalapsed olid omatehtud paadiga giidideks kaasas. Nende jaoks olid ju valged ikkagi sissetulekuallikas. Kosk ise oli nadivõitu ja vee alla pääsemine päris vaevanõudev, sest ronida tuli üle libedate kaljunukkide. Aga ära sai käidud. Linnuke taas kirjas.
 Palm Beachi  vastus meres vahest kilomeetri kauguses rannikust on Song Sa saar. Saar iseenesest pole miskit - pisike kaljuküngas, aga ometi ei pääse sinna iga lhtsurelik.
  Aussist  ärimehed ostsid selle kunagi kopikate eest,  ehitasid saarele villad ja luxbungalowd, ning asi läks käima. Väidetavalt (KohRongi külastanud Song Sa külaliste jutt) maksab öö villas kuni 4000 dollarit. Staffi on aastaringselt 200 inimest. Elekter on ööpäev läbi, mitte mõni tund õhtul. igal elamisel on oma teenindav personal. Kokad on tööle palgatud tärnirestodest. saarel on ka oma paiksed arstid. iga elamise juurde kuulub ka bassein, sest rand praktiliselt puudub

  Meie rahakoti jaoks üüratu kallis koht, kus teha nagu ei tundu midagi. Kuid rahvast oli peal liikumas näha. Kuuldavasti on saar populaarne eriti venelaste seas. Kuid ka teised rikkurid ei ütle seal suvitamisest ära.
 Saarele saab vastupidiselt teiste saarte "kalapaatidele" kiirkaatriga, või kui paadisõit tundub odav - on võimalik ka helikopteriga maanduda.
 Selle kiirkaatriga teevadki julgemad külastajad "ekstreemväljasõite# vastas olevale Koh Rongile ja mujale ümbruskonnas.

Üldiselt oli saaretuur taas tore puhkus ka meie jaoks. Sest päevad on olnud üsna asjalikud. Praegu, kui kirjutan on üsna imelik, et terve kädistav seltskond eestlasi pole juba hommikusöögile ilmunud. Näe nii harjud ära ja võtad paari nädalaga omaks, et kui ära minnakse, siis on lausa tühjus hingeski mõnda aega.
 Eks meil on siin teisigi kaasmaalasi tasapisi liikvel, kes tulnud kauemaks, kes ka juba lahkunud. Reiksil käis üllatuskülalisena koguni klassivend siin. See oli täitsa lahe üllatus, sest Lauri helistas meile Koh Rongile, et kus me oleme, ta tõi Reiksile pealinnast  kingituse. Kui siis oma peredega  "Gabbagegardenis" trehvasime "kngitusega", oli juhheitamist mõlemil mehel. Koos käisid saarelgi, kuid seekord Samloemil. Mina kaasa ei kippunud, sest sõbra proua ei vaevunud siinelavate naistega suhtlema.K ui ikka tervitusele ei vastata, pole huvitav ka suhelda. Proovisime ühe teise eestlannaga ikka olla viisakad, kuid  tulemusteta. Vastu teretamist proua suust ei kuulnud ühelgi korral. ja ega me sellega midagi kaotanudki. Pole meie probleem.
 Selline siis nüüd olnud meie viimased paar nädalat! Vaatame mis paar järgnevat toovad, sest praegu on vaikus taaskord, enne kui saabuvad järgmised pered.