Täna on Reiksi sünnipäev!
Ja täna hakkasin vaatama oma esimesi blogipostitusi. Imelik on see elu! Avastasin, et eelmise aasta 17. aprilli kohta olin kirjutanud, et Reiks  on esimest korda siin maal kahenädalase joomatsükkliga maha saanud. Selle aasta 17. aprill oli see kuupäev, kui ta oma khmeerist sõbrannaga mulle vahele jäi ja kui tema juttu uskuda, siis kestis seiklus kaks nädalat. Kas see 17. aprill hakkabki mind kummitama?
Sellist suursadu, mis meil kestnud on juba kolmandat päeva, pole siin oldud aja jooksul veel näinud. Tuul on iiliti ülitugev ja vihma kallab ämbritega. Alles nädal tagasi olime rõõmsad, et meri pole randa sel aastal veel "ära  söönud". Nüüd on paar vihmapäeva teinud oma töö ja liiv kaob rannast kui mitte minutite, siis pooletunni kaupa. Eile avasime baari alles õhtuks, sest päeval oli ainult vesi, vesi ja veelkord vesi. Inimesed istusid hotellides lõksus.
 Täna on natuke  selgem päev ja ka inimesi liigub ringi, kuid siiani pole poisid veel kedagi sisse visata suutnud. Panin nad kappe koristama ja laiskvorst Chay köögikappe pesema. Eile käis Sofia end tööle tagasi rääkimas ja tegi ka mürkuse, et köök on kole must. Tal on selle koha pealt tuline õigus.
 Näe! Jälle hakkas kallama nagu oavarrest! Ja just mõtlesin, et teen väikse kulutuse ja meisterdan mehele sünnipäeva puhul eestipärase kartulisalatikausikese! Äkki jääb vihm vahepeal natukeseks järgi! Loodame!