teisipäev, 16. juuli 2013

 Ossa kus oli öösel torm!
Kahju, et "juustfotoaparaadiga" ööpilte teha ei saa. Ilmselt oleks mere ääres tulnud kenad kaadrid! Kuigi Reiks tuli viimasena baarist ja õtles, et kella 24.00 paiku polnud midagi veel, tuul oli maa poolt!
Selle eest kesklinnas möllas täiega. Aknad nagisesid, vihma kaitseks rõduukse ette pandud kilepresent ähvardas lahkuda koos rõduäärega. Uks käis kinni-lahti nii, nagu talle meeldis. Aknaklaasid  naksusid ja, et asi oleks igati täiuslik otsustas üks (võib olla ka rohkem) katuseplekkidest ennast pooleldi lahti kangutada ja vastu teisi loperdama hakata.. Tänu sellele oli terve öö meil maja ümber selline orkestrimuusika, et ERSO ei saa ligilähedalegi. Mõelge ise - presendi plagin, tuule vilistamine, naksatused akende poolt, vihma solin, ja eriti valju järjepidev plekikolin.
Sügav ja rahulik uni oli kindlustatud! Otse loomuliult jooksis vihmavesi ka kogu korteri ulatuses mööda välimise seina sisemist külge ülevalt alla otse tubede põrandatele. Magamisele vahelduseks käisime kordamööda põrandaid öösel "pesemas". Tegelikult jookseb vesi alati saju ajal tubadesse, kuid vaid natuke. Sel korral läks aga juba laristamiseks.
Hommikul mõtlesin, et kutsun kindraliproua üles ja näitan talle mis toimub, kuid omanikeperel olid uksed kõvasti suletud. Vahest trehvab päevapoole neid nägema, et saaks probleemist rääkida.
Ausalt öeldes oleks kahju korterit vahetada, asub teine päris turu ja "Samudera" juures, pole eriti kaugel ka rannast,on mõnusalt pisike, aga samas piisavalt suur, et oleks hingamisruumi. Päike ei passi ka kogu päeva ainult aknast sisse. Ning mis peamine, pole tüütuid pesunaisi naabriteks hoovi peal, sest meil polegi hoovi, on sissekäik otse tänavalt. Kui saaks selle vihmavee ka kuidagi seintelt mujale suunata võiks selles korteris lausa kauem kui aasta pesitseda. Esialgu tegime aastase lepingu. Noh, ega tehaksegi aastane leping, või poole aastane. Vähemaks ajaks ei taha kohalikud eriti tervet korterit või maja üürida.
 Rannas oli ka tuul öö jooksul ikka pöördunud ja mere vahule peksnud. Baari taga wc-de juurest kiskus katusepresendi lahti. Õnneks küll mitte täiesti, Poisid saavad asja jälle korda teha. Palmikatus polnud õnneks kuskilt läbi tilkuma hakanud. Isegi vana, vahetamata pool pidas vastu. Sellele sai suvel muidugi ka reikad peale löödud, sest üks suvine tormijupats kangutas kaks ülemist rida mattidest tagurpidi. Ning, et hilisemaid üllatusi ära hoida lasimegi siis neile toestuseks reikad peale panna.  Ohh, tundub, et õieti tegime. Vihma muidugi on öö jooksul jälle niimoodi alla valanud, et baari tagumist teed saab kasutada vaid paati omades. Alates meie baarist kuni "Surfini" lainetab järv. Ka on randa toov keskmine tee muutunud Mekongi sarnaseks. Merre voolab teelaiune punane saviveejõgi. Paadid on kõik sadamasse tuulevarju viidud õnneks. Õnneks sellepärast, et paaril korral on paat meie rannas randunud hommikuks. Korra seisis kohe mitu päeva, enne kui ära viidi.. Saari, mis muidu kenasti kätte paistavad näha jälle pole. Merel sajab!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar