Meil lõppesid just viisteist päeva kestnud suured usupühad. Neil on muidugi mingi nimi ka, aga minu keele jaoks on see väljahääldamatu. Kahjuks suri ka pühade viimasel - kõige tähtsamal - päeval vana kuningas Norodom Sihanouk. Rahu tema põrmule! Ega ta olnudki enam valitseja, seda teeb juba ammu tema poeg. Aga tundub, et rahvas hoolis ikka vanataadist üsna palju. Huvitav, kaua nüüd leinaaeg kestab.
Pühade aeg oli igatahes äretult pikk ja päädis ka meie pogodas käimisega. Soovi minemiseks avaldasin mina. Istusime minu kojutuleku õhtul stafiga ööturul ja sõime. Siis ma küsisingi poistelt, et kas ka mina tohiksin mingil päeval pogodasse minna, kui on pühad. khemera tegigi ettepaneku, et läheme viimasel päeval, siis on kõige rohkem pidulikum ja väga palju rahvast.
Vahepeal jõudsid Sihanoukvillesse Uwe ja Kerli. Nemad avaldasid ka soovi tulla, ja nii sai meid päris suur family, kes läks siis templisse. Kogunesime kümneks kõik baari, Reiks läks tüdrukutega tuk-tukiga, meie ülejäänud motodega. Algselt oli teemaks muidugi peapogoda, see Sihanoukville suurim, aga Khemera laitis selle mõttemaha, öeldes, et seal on nii palju rahvast, et asi ei tundu kohapeal enam lahe. Nii läksimegi hoopis Otrese pogodasse. rahvast oli sealgi väga-väga palju. mina sörkisin Pipi sabas, sest ei teadnud ju mida seal teha tuleb. Kõigil oli vaeste jaoks süüa ja munkade jaoks mingit muud nänni kaasas. istusime päris kaua ummikutes isegi motodega, enne kui templi väravani saime. Siis läksime uude templisse, kuhu pipi pani meie poolt annetuse munkadele. seal sai igaüks ka oma soovid Buddhale edastada. Soovisin päris paljusid asju, kuigi Pipi ikka kahtles kõvasti, kas nende jumal ka valgeid aitab. Elame näeme. Ühe asja unustas staff mulle muidugi mainimata, kuigi sellest erilist probleemi polnud, sest ma polnud ainuke. Nimelt on naistel sel päeval templis seljas valged pluusid. Meestel muidugi ka enamusel. Nii, et meie olime tibake kirjumad, kuna see pisiasi läks lastel minekuärevuses meelest ära.
Soovid soovitud, läksime sellesse pogoda ossa, kuhu panime annetused vaestele. Nii palju khmeeri toite korraga pole ma näinudki.
Pipiga käisime läbi ka pogoda seintel oleva piltiderea ja sain kiirkoolituse budismist, ning Buddha tegemistest. tuli välja, et ta oli juba lapsena Buddha ja tegi igasuguseid imesid. kaheteistkümne tähtsama teo kohta jagati mulle ka informatsiooni, aga ütleme ausalt, ega meelde küll ei jäänud.
Hiljem tegime templi ees Kerliga suitsu. Siis avastasime, et kogu müüri äär on riisikakukestega kaetud. Kui pipilt pärisin, milleks, sain teada, et öösel tulevad need inimesed kellel on kadunukeste hingedega probleeme ja viskavad need kakukesed väljaspoole templimüüri. Sinna kuhu on raputatud ka surnute tuhad. terve see müüritagune oli tuhast hall. tegelikult pannakse tuhk sellistesse suurtesse tornidesse, mille nimi mul meelde ei jäänud. Aga see on nende lõbu kellel on raha. Vaesed lihtsalt peale surnu põletamist lasevad tuha üle müüri lendu.
Üldse maetakse siin surnuid üliharva, enamus siiski tuhastatakse, aga mitte krematooriumis, vaid lõkkel. Päris jube minu mõistmist mööda.
Kolm tundi läks mööda lennates, Ära sättima hakates tegime veel koos stafiga pilti, ning kuna baari tahtsime avada alles õhtul, siis otsustasime ka Otresele sööma minna.
Otresel oli lahe, tegime khmeeritoidu lõuna, kuna Khemera on sel alal, mida valida lausa spets. nii siis võtsime ühiselt praetud riisi ja nuudleid, kürvale veel kohalikku mangosalatit. Kuna meid oli nii palju, ja olid pühad, ning veel, et olime puhtalt khmeeribaaris söömas, siis tuli maja poolt lauale ka khmeeripärane krevetisupp. Igatahes oli staff nii happy, et isegi saihaga vahetati mõned laused pühade puhul.
Kõhud täis - sügelesid meie kolm poissi minema. lasimegi neil minna, aga enne tuletasin neile meelde, et pool viis olgu baaris, sest kell viis avame.
Kolistasime plikadega tukiga tagasi Sihanoukvillesse, Uwe ja Kerli jäid veel päeva nautima.
Kodus magasin natuke ja kella poole viieks venitasin end baari. Arvake ära, keda polnud! Loomulikult Khemerat ja Saihad. Nad ju enne juba sügelesid minekule, sest Saiha oli just eelmisel õhtul ühe valge tüdruku "rajalt maha" rääkinud ja ilmselt oli vaja seda tähistada. ;)
Ja nii oligi - meie sexyboyd tulid pool kuus, kui meil Tyraga oli juba kõik korras, ning tuju oli neil ütlemata ülev. ma olin niimaru vihane nende peale, aga... vaid viis minutit. Sest kauem mul lihtsalt see selliste klounide hulgas ei õnnestu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar