Ilmad on jätkuvalt palavad! ja niisked! Õhtul magama minnes on tunne nagu roniks basseini, padi ja madrats on "meeldivalt" niisked, kuigi padjad on terve päev rõdul tuuldunud. Õnneks lõppeb selline jama paari kuu pärast ja tuleb hullem - lihtsalt palavus.
Eile võtsime Aigariga Lauri rollu ja tiirutasime pool päeva ringi. Lõppude lõppuks on poiss siin juba kuu aega olnud ja pole veel kuskil käinud peale saare. Istusime siis Otres beachil ja päevitsaime tunnikese.

Siis kimasime Otrese taha jõeharusse. Otrese tee on ilusti korda tehtud, isegi jalutajate tee on ehitatud. Uutest bungalow`dest rääkimata. koht areneb täiega, sest Occheuteal ja Serendipity kipuvad turistidele kitsaks jääma juba.
Pärast tegime linnatuuri. Sõime lõunat Hawai beachil kohalike söögiurkas (ülihea ananassikana oli) ja pildistasime ahvide planeedil.

See oli muidugi tore, et otsustasime ahve pildistada, sest mäele jõudes selgus, et olin oma fotoka jätnud kohalike baari toolile. Kimasime ülikähku tagasi, sest teadupärast omastatakse maha ununenud asjad sekunditega. Mul vedas hullupööra, et kohalikud on laisad. Nad polnud suutnud veel lauda koristama venida ja fotokas oli alles. Omanikumutike oli muidugi ülirõõmus, et sain selle tagasi (või ei olnud ka??) Tont tast aru sai, rääkis ta ainult kohalikus keeles ja oli väga rõõmus, kui purssisin ka khmeeri keelt. Aga rand oli ilus ja vesi puhas.

Oleksime seal ilmselt kauemgi istunud, aga aeg pressis peale, pidin jõudma Reiksi kella viieks välja vahetada. Nii siis läksime veel Victory Hilli, et vaadata, kuidas Ronald "Tunnelis" toimetab (tal remonditööd käsil), ning tahtsin Aigarile venelase silda ka näidata. Eelmisel korral, kui Koh Rongile läksime, Aigar magas sel ajal laevas.

Saime Ronaldi käest täpsed juhised, kuidas ka silla pealesõiduni jõuda, sest see on erasild ja suurt teed mis sinnani viib on päris keeruline pisikeste tänavate vahel üles leida. Algses sõitsime ikkagi mööda, aga üles leidsime. Tegime pilti ja puha. Turvamees vahtis ja seletas midagi omas keeles, aga me ei saanud aru, kas ta soovitas meil üle tee asuvast müügiputkast osta juua, või pilet sillale pääsemiseks.

Vene pedofiil, kellele väike saar ja saarele viiv "sillake" kuuluvad pidi kuulu järgi venemaale välja antud olema, nii, et pole ime, kui meile pakuti ostmiseks ticketit, mitte drinki. Kuidagi peab ju turva palka saama :). Otsustasime, et uurime selle, mida meile pakuti, välja järgmisel korral, ning sõitsime ära.
Baari jõudes vihastasin kohe esimestel minutitel Skay peale. Mingid kohalikud olid söömas ja nendest jääb alati peale sööki maha null läbu. Teised poisid olid hõivatud, ainult Skay istus sealsamas paberihunnikute kõrval. Ütlesin talle, et koristagu ära, aga tema teatas, et need on Jecki kliendid ja tema ei korista. Juba siis mul kihvatas sees, aga Jeck jättis söömise pooleli ja tuli koristas ära. Noh, okey, kuid tund hiljem oli vaja viia köögi prügikast tühjaks. Kutsusin algul Saiha appi,sest Jeck oli klientidega ametis, aga Saiha tegeles köögis millegi vaaritamisega ja tal polnud ka momendil aega. Siis tuli Skay lonkides, palusin tal aidata prügikast välja viia, kuid see hakkas virisema, et miks tema peab, kui Saiha ei saa viia. Aga ma vihastasin!!! Võtsin prügikasti, vedasin ise välja ja andsin poisile kohe ka lõpparve. Kurat, niimoodi pähe istunud juba, et ei saa midagi tehtud, ainult kõnnib köögi ja grilli vahet Pai sabas. Pai püüdis teda veel küll õigeks rääkida, aga mul on juba tükk aega olnud Skay looderdamisest ja koristamisest kõrvalehoidmisest villand, ning kuna Reiko ja Matu mu arvamist jagasid, ei võtnud ma teda tagasi.

Võttis suure bravuuritsemisega oma asjad ja lubas kohe kõrvalbaaris tööle hakata, mida muidugi pole veel juhtunud, sest üldiselt ei võeta naaberbaaridesse niimoodi tööle, kui oled eelmisest kohat lahti lastud, sest ilma põhjuseta lahti üldiselt ei lasta. Alguses sidus ka Tommi kinni, et koerale järgi tulla, aga me lasime koera lahti tagasi, sest see on ikkagi baari koer, Täna hommikul tööle minnes, olin kindel, et ta on vaese koera kaasa vedanud, ja see peab edaspidi nälgima, aga ei - Tomm oli alles, eks näis, kas täna õhtul tuleb järgi! Loodame, et mitte, sest teisedki on penisse juba kiindunud. Eriti naljaks oli muidugi see, et kui mõni aeg tagasi tahtsin köögistaffi koju saata, oli poiss esimene, kes asju pakkis solidaarsusest, aga nüüd ei teinud plikad seda nägugi, et ka lahkuvad, vastupidi - töö läks hoopis kiiremaks! Ilmselt tasub endalgi alati vaadata, kelle eest välja astuda ja kas need inimesed ka sinu eest pärast seisavad, sest ka Pai päästmiskõne polnud eriti innukas.