Kirjutan oma blogi täna rannas ja algselt hoopis ruudulisele vihikulehele.Küll hiljem lisan arvutisse - kui lisan!
Eestis olla täna õhutemperatuur +7. On maikuu algus ja see on pea-aegu loomulik, et nii vähe.
Seisan jalgupidi Tai lahe soojas öömustas vees, ning minu punaste pükste sääreotsad on soolasest veest valgetriibulised ning märjad.
Kuidas olen ma külma maiöö asemel soojas Cambodia öös??? Kes seda teab, küllap on nii vaja?! lihtsalt juhuslikult ilmselt mitte, sest juhuslikult ei juhtu siin midagi. Kõik, mis aset leiab on millekski vajalik.
Meie nii nimetatud "perekond" töötab ainult koos nende enda jutu järgi. Et kui ühe lahti lased, lähevad teised nagu lambad järele. Mitu korda olen mõne neist juba mõttes koju saatnud, aga leida korraga kedagi sisseviskama ja kööki ka, on raskevõitu olnud. Mikk-muidumehest ma parem ei räägigi, temagi meil ju oraste peal, üks eksimus, ning pakib asjad.
Kogu meie baari lahtioleku aja (3 kuud) on end tööle pakkunud kõrvalbaari "Coco" pool meeskonnast, väga hea tiim, kuid kidas sa ikka naabrimehelt üle lööd. paar kuud olen suhelnud Khameraga "Serendipist", kaks sammu eemal asuva baari poisiga. On teine selline lõbus lahmerdis. Nüüd valimistepäeval sattus see lahmerdis meie baari sõbraga õlletama, ning kuna mul pool stafist on ära koju hääletama sõitnud nappis töökäsi. Lõõpisin niisama, et tule viska paar lauda sisse (ta parasjagu tööta, läks oma baarist minema, sest madalhooajal ei maksta palka nii palju kui vaja).
Lõõpis vastu, et teeme ära - ja ühel hetkel oli mul rannalauad täis ja rahvast jagus sissegi istuma. Tavalise kella kaheteistkümnese sulgemise asemel kestis pidu kaheni öösel.
Ja mis kõige kummalisem, poiss on õppinud kokk, teeb nii khmeeri kui euroopa köögi asjad ära. Elu on kummaline, kas pole. Keegi ajab sinu eest kuskil kõrgemal vist asjad korda, vähemalt lükkab, ette vajalikud inimesed, et asja korda ajada. See pole ilmselt juhuslik, et Khameraga suhtlema hakkasin just siis, kui oma stafi "verevahetus" hakkas päevakorda kerkima.
Staff ju korra pakkiski asjad, aga palus ikka luba edasi olla. Nüüd sis mõtlen, et kuidas viisakalt teatada, et nad on laisad võrreldes teistega ja "pereisa" Skay vajaks välja vahetamist Khamera vastu . Khamera juba sellepärast, et siis poleks ka muidumeest kööki vaja üldiselt.Või on see juhuslik, et Pai tuli jutuga, et ta endine ülemus olla helistanud ja kutsunud Seam Reapi hotelli tööle. Selge, et siis läheb kogu pesakond kaasa.
Nii olengi äraootav, läheb kuidas läheb! Kui lahkuvad, on hea, kui mitte, siis küllap ka see on millekski vajalik.
Nõnda ma siis leotangi imelikke mõtteid öises meres. Ikka sel teemal leotan, et poleks me otsustanud siia sõita, ei oleks ma iial kohanud nii palju erinevaid inimesi. Imelik, Eestis ei vaevunud ma ühegi võõra ja mitte eesti keelt valdava inimesega pikemalt juttu ajama (küllap oli asi minu väheses keeleoskuses), siin räägid suvalise tüübiga, olgu selleks sõber-kerjus või poolkurt california ätt, maast ja ilmast.
tegelikult räägidki vaid maast ja ilmast, sest olgugi, et kõigil on tagataskus perepilt, mida meelsasti näidatakse ei räägita sellest pikemalt, nagu ka kohalikud ei räägi oma kohalikust elust.Kõik info jõuab küll minuni kuidagi, kuid mitte otse.
Viskasin paar päeva tagasi baarist välja ühe sõnakuulmatu rannapoisi-käepaelamüüja. Ja selle pärast, et kui baaris mängib piljardit kaks poolpurjus turisti, siis nende isiklkke asjade turvalisuse pärast on lubatud vastu mängima vaid kaks poissi, mitte kakskümmend. Teised said sellest aru, tema mitte ja peale mitmekordset keelamist tõstsingi roppusi röökiva kluti baarist välja.
Ma saan loomulikult aru, et on madal hooaeg, turiste pole ja iga valge on võimalis teenimiseks. Teenistus on praegu aga kõigil nõrk, arvestades veel seda, et iga müüdud paela pealt tuleb osa anda nn. bossile. Hakkasin seda teemat Saihalt uurima, kuid muidu nii jutuka poisi suu kukkus lukku.
Tean, et maksavad nii pisikesed käepaelte-päikseprillide müüjad, kui ka mazaasimutid ja prostituudid. Mulle lobises Tang kogemata välja, et tal pole praegu raha maksta, et oma kaupa rannas pakkuda.
Noh, eks meiegi ju maksame tegelikult "katust", mis küll läbi tilgub.
Küllap saan kõigest hiljem ikkagi teada juhuslikult, et ka teema uuesti blogis üles võtta.
"Juhuslikult" nagu kõik siin maal juhtub!
Seni aga tunnen juhuslikult mõnu sellest, et kell kaks öösel saab seista põlvini vees ja ka kampsun ei pea kotipõhjas kaasas kogu aeg olema, piisab vaid meresoolastest teksadest, ning T-särgist.
Näe, puht juhuslikult oli hommikul nii palju aega, et eilne mõttehullus ära trükkida!