Tegelikult on täna jummalat tavaline päev! Eestis on homme jaanilaupäev, eks üritame meiegi - kuus eestlast siin lõkke põlema saada. Meil on nn. low session - vihmaperioodi algus. Sooja on täna kuskil +35 ringis, päike lõõskab ja vihma sadas viimati üleeile öösel natuke. Meri loksub laisalt, koos suurte lainetega on kadunud kuhugi ka turistid. Aeg venib laisalt.
Tänase hommikupooliku ajal on baarist mööda marssinud vaid kümmekond valget juhminäolist inimest. Enamik neist lähevad eelmise õhtu joomakohta pead parandama, või kaotatud asju otsima. Söögi poole veel ei vaadata!
Isegi kohalike rannaala on tühi, vees on koos minuga seitse inimest.
"Raisakullid" - (masaazi-, pediküüri-, maniküürimutid ja päikseprilli-, käepaelalapsed on viludasse varjunud. Paat Bambuu islandile väljub viie inimesega, neist kolm on paadimehed :)
Rand on välja surnud! Kell on kaheteistkümne tuuris ja peaks nagu liikumist juba olema märgata, aga ei. "Coco Shacki" ja "Lemonmooni" staff põõnab rannatoolides magada, meie omadega võidu.
Kodus magavad ka Reiks ja Aigar õiglast und, jalkaõhtu "Big Easys" venis vist pikale.
Mina võtsin endale vabaduse tulla päikest võtma baari ette. See on minu poolt päris kõva saavutus, sest ega ma eriti ei viitsi päevitusriideid selga ajada ja lihtsalt lebotada. Pigem olen kõige jahedamas nurgas baaris, jalad laua peal ja loen raamatut.
Aga kuna on oht valgeks pleekida siis lebotan ja kastan end iga viie minuti tagant vette.
Ohoo, kaks uut valget on rannapromenaadile ilmunud!

Koheselt elavnevad ka "raisakullid". Naljakas on vaadata kuidas nad tõuklevad ja kraaklevad, et potentsiaalse kliendi tähelepanu äratada. Sellest muide ka nende hüüdnimi "raisakullid". Nad on kindlal arvamusel et iga valge omab vähemalt kümmet kätt-jalga, mida maniküürida, mudida ja paeltega ehtida. Nii, et ühe turisti ümber 19 kaupmeest pole mingi ime. Eriti praegu, kui valge turisti ilmumine iseeneset on ime. Enamik praegu ju vietnamlasi, tailasi, laosid või japse. Ja nendega äri ei aja.
"Raisakullid" on surmkindlad, et ainult nende pärast valge üldse randa tulebki ja laseb oma kahele käele-jalale korraga viiel mutil maniküüri teha. Mõnikord ongi nuttidel hea päev ja lastaksegi.
Neli blondi, Miku tuttavad, said kõik niimoodi kohe esimesl päeval rahakotid 100 dollari võrra kergemaks. iga liigutus oli maksnud neile 25 dollarit, enne kui me vahele jõudsime. No tuli välja, et 5 taalane masaaz oli 25, epileerimine samuti. kulmud, mida mina lasen kitkuda dollari eest, oli neil 5 dollarit jne.
Kui ma sellest kuuldes neile järgmisel päeval tegelikku hinnakirja tutvustasin, olid neiud üsna vihased ja sõitsid Koh Rongile närve rahustama.
Aigarile tegin ka kohe esimesel õhtul hinnatasemed selgeks. Loodan, et jäid meelde!
Näe, jälle ilmus kolm pohmellis nägudega kutti nähtavale, 13 paelaplikat-poissi sabas - äkki näkkab.! No miks ei näkka, kui ikka pea lõhub eelmise õhtu "Mekongist" valutada siis ostadki ruttu, peaasi, et kisast pääseda! Ha-haaa!
Päikesest sai vahepeal küllalt, olen taas tagasi oma nurgas jahedas.
lasin Pipil endale ühe papaya osta, kui nemad ostavad on üliodav ja jälgin elu, mida praktiliselt polegi. Staff ise ostis enale mingi kookosetarretist. Mulle see ei maitse, korra proovisin. Ega ma pole kunagi olnud kookosefänn ja ka siin pole selleks hakanud. Minu meelest mõttetu vesi.Maiustan parem papayaga ja jälgin kuidas meri värvi muudab. Hommikupoolikul oli selline Pirita karva tinahall, siis võttis kätte ja muutus hetkega neoonroheliseks. Vahepeal oli helehele sinine, nagu reisibüroode reklaamibrozüürides. Nüüd on mustjassinine roheliste triipudega. Lahe!
Koos mere värvimuutmisega hakkab tasapisi ka rannaelu muutuma, rahvast hakkab vaikselt välja ilmuma, vist on kõhud tühjaks läinud!