Inimeste ja loomade-lindude käitumine on ikka suht sarnane!
Tulin selle peale taas täna, kui oma arantinga-papakoisid jälgisin.
Poisid kinkisid mulle need papakoid mõned kuud tagasi. Juhtumisi olid need mõlemad emased. Elasid teised sõbralikult koos kuu aega, siis viskas üks neist äkki vedru välja. Teine oli kurb ja sellepärast otsustasin talle uue sõbra võtta.
Seekord siis ikka poisi. Pika otsimise peale leidsingi noormeeslinnu.
Ja mida tegi papakoineiu?
Kahe päevaga oli ta poisi vaeseomaks peksnud, pikad tiivasuled ära tõmmanud ja mehike kükitas ainult puurinurgas. Toidukausi ligi sai ainult siis, kui ma puuri kõrval seisin, pesemine toimus ka vaid siis, kui ma neid veega pritsisin. Julgem poiss end liigutada, pani memm nii moodi üürgama, et kõrvalpuuri viirpapakoid võtsid ka valvelseisakusse.
ÜÜhesõnaga oli täielik koduvägivald. Poiss vajus iga päevaga aina rohkem kössi ja muutus taadimaks. Suled sorakil ja pilk õnnetu. Kaalusin teda juba viirude puuri ümber paigutada, aga siis juhtus eile ime. Lesbist (ilmselt) mutt sai miski nipiga puuriukse lahti ja pani kodust plehku. Ning kui nad muidu ei viitsi suurt tiibu sirutada, siis nööd lendas memm lausa randa puu otsa. Poiss höödis teist mitu tundi, aga tulutult. Kui ikka armastust pole siis ei ole ju mõtet tagasi tulla, arvas memm, ning läinud ta oligi.
 Hoolimata sellest, et poiss oli täiesti terrori all elanud, oli ta nii kurb ja muudkui häälitses kurvalt.
Õhtul puges puurinurka kössitama.
Tegin siis väljamineku, ning tõin talle täna uue tüdruksõbra.

Ja oh imet! Plika koristas kohe viie minutiga puurikodu ära, kammis poisi suled sirgeks ja söötis teisel ka kõhu oma noka vahelt täis. Mehike lõi lausa särama. ei ole enam tuhmi pilguga ja sitaste-sorgus sulgedega taati nurgas, nüüd on selline asjamees, et lase olla. Koos askeldatakse puuris ringi ja paigutatakse asju teise kohta. isegi jooginõu muudeti kiirelt basseiniks.
No näete siis, ei saa ka linnud koos elatud, kui ikka tõmmet pole. Pole mõtet punnitada, tuleb mõlemil lasta oma teed minna ja kõik saab korda!
 Mina ise ikka punnitan veel!
Reiko on taas Eestis, et oma probleemidele lahendus leida.
See on juba kolmas kord, ja tunnen, et see on ka kõik. Kui ka sellel korral tulemust pole, siis enam ei jaksa.
Pileti tagasi Eesti ostsin juba ära, aga eks elu näitab, kas jään Eesti päriselt, või tulen siia tagasi. Tegelikult mulle ju meeldib elada siin, kuid mitte nii, nagu olen senini pidanud elama.