No nii, oleme tagasi Sihanoukvilles!
Ja see kuradi maa üllatab ikka ja jälle täiega!
Baaris olid asjad nagu olid. Meie äraolekul oli kord natuke käest ära läinud, aga see oli likvideeritav kahe päevaga. Nüüd sujub taas töö nagu enne.
Aga üllatus alles ootas.

 Sama päeva hommikul. kui meie pidime õhtul saabuma, kadus salapäraselt rannast meie koer Süsi. Et ta käis kogu aeg kai peal "pruudil" külas, siis kahtlustasime, et keegi valgetest on ta ninnunännutades kaenlasse haaranud ja Koh Rongile minevasse laeva tassinud. Meil on ju küllalt neid nn. humaanseid valgeid, kes arvavad, et kõik lahtised koerad on kodutud ja neid tuleb päästa. Panime otsimiskuulutuse üles - äkki keegi nägi. Ei midagi! Baaritüdrukud kailt teadsid koera hästi, kuid polnud ka midagi märganud.
 Siis hakkasime kartma, et äkki on keegi loll ta lihtsalt kailt alla tõuganud. Mitu päeva on olnud kõrge laine ja nii väiksel koeral on kerge uppuda. Küsisin kõigilt ja kõikjalt, sest kõik teavad Süsi. Aga ei midagi!
 Igatahes olin ma täna hommikul kindel, et meie üht koera enam pole. Ja siis äkki jooksis Süsi baari. Lihtsalt nii äkki. Ei olnud ei must ega kole, ainult näljane ja hirmunud.
Söötsin tal kõhu täis ja viisin koju pessu. Sain vaevu koju, kui Reiks helistas, et kaks kohalikku tulid baari oma ! koera otsima.  Saatsime sellid seenele. Natuke hiljem tuli veel üks mees koera otsima. Siis selgus, et nad olla koera Sihanoukville sadamast leidnud ja üles korjanud. Ja nagu Occheutealile koeraga jõudsid, oli koer nende käest plehku pannud.
 Noh, tore, et nii juhtus arvasime!
 Nüüd õhtul läks aga "diskoks" Nimelt tuli üks "Dolphini" kohalikest vendadest baari ja hakkas hämama, et tema oli koera ostnud sadamast oma lastele. Olla lausa sada taala maksnud. Ja nüüd meie maksku talle see raha tagasi. Mina  muidugi imestasin, et sell, kes kogu aeg rannas kõrvalbaaris vegeteerib, ei tundnud minu koera ära sadamas. Küsisin, kuidas see võimalik on`?
Väitis, et ei tema ikka tõega ei teadvat, et see väike mustavalgekirju on minu koer. Loll jutt! Kõik teavad, et meil on baaris kaks ühesugust koera. Ja teiste baaride koeri teavad naabrid alati. Asi pole õige!
 Mina ütlesin, et meil pole raha ja Reiks tegi ettepaneku, et homme läheme kõik sadamasse, ning küsime sellelt müüjalt hoopis raha tagasi. Sest tal pole mingit õigust võõrast koera müüa. Ning kuidas koer sai üldse sadamasse. Selle jutu peale hakkas dolphini poiss kergelt kokutama ja hämama.Mingi memmeke oli tal ka kaasas ja pobises kogu aeg.
 Üldiselt tundub asi nüüd nii kahtlane, et Süsi tuleb täna ööseks koju. Kui koer oligi tõesti sadamas, siis iial ei maksa ükski khmeer mingi suvalise peni eest nii suurt raha. Turult saab samasuguse mõne dollari eest. Ilmselt siis maksiski ta sel juhul vast kümneka, aga meilt loodab saada rohkem. Tegelikult tundubki mulle hoopis, et keegi dolphinist hoidis teda  oma juures kinni ja nüüd loodab teenida. Igal juhul kui läheb raha küsimiseks võtab Reiko  politsei kaasa ja minnakse sadamasse nn. müüjat otsima. Seda meelt on ka poisid, et asi pole puhas.
 Momendil  magab Süsi taas letil ja ootab, millal ma kõhu täis söön ja ta koju kaasa võtan.
 Eks siis hoian ka bloggi asjaga kursis, mis edasi saab.
 muidu on Cambodia ikka endine. Sajab mitu korda päevas, rahvast on vähe ja tuul vilistab kogu aeg kõrvus.
reiko ja Maiko saavad omavahel hästi hakkama. maikol on ikka tohutult seda õhtust energiat, et ringi rahmeldada ja kõigiga lobiseda. Tõmbab kenasti rahvast ligi. Ja mina ei pea letis passima. Reiks peab ka siiani kenasti vastu.
Poisikonnad olid muidugi ülirõõmsad, et oleme ometi tagasi. Seda naeru ja lollitamist on siiani jätkunud. Ainult Süsi seiklused varjutasid täit rõõmu.
eriliselt hea meel oli millegipärast Coco noorel koeral minu tuleku üle. Sibab ainult minu kannul. Õnneks ei tee Coco sellest suurt numbrit, sest ta ikka ööseks läheb oma baari.