Telefon tuututab! Uimerdan üles, käin pesemas ja otsin välja sellised hilbud, mis eriti õhku läbi laseks. Kell on pool kaheksa hommikul ja kõik viitab sellele, et tänane õhutemperatuur ei lange alla +35. Juba nädal aega on ilmad same-same detsembriga, vihmaperioodist pole jälgegi.
Et külmikus on toiduainetest järel vaid joogivesi, astun lihtsalt uksest välja ja viipan moto kohale. Täna on motoks see poiss, kellele olen 50 centi võlgu, nii, et saan talle ära maksta. Tore, sest olen teda juba paar päeva tabada püüdnud. Ronin rattale ja randa! Juba tükk aega ei viitsi ma moto selga ronida kaksiratsi, poole mugavam on kõõluda üht kannikat pidi khmeeride kombel, jalad ühel pool. Seda muidugi ainult kindlate motomeestega sõites, mingi suvalise antsuga ei riski.

Terve kari moto- ja tukimehi soksabaitab mind rõõmsalt teeotsas rannas, sama kordub ka "Serendipist" ja "Cocost" mööda kõndides.
Qhoo! "Amigo" katted on ka pooleldi üleval juba ja Jeck veab toole välja, Saihal on endiselt palavik ja magab. Algab tavaline hommikupoolik rannas!
Teen õlejäänud kolmele kiiräratuse. Mikku ei puutu, las härra puhkab! ta nagunii ei suvatse enne lõunat ärgata. Niigi olen "vaesekesele liiga teinud", sundisin teda eile kell üheksa hommikul köögi suurpuhastust ette võtma ja õhel õhtul kui kõik ülejäänud staf oli bisi ja noad-kahvlid otsas, kamandasin teda nõusid pesema, sest tema ainukesena vahtis niisama. Suurpuhastuse tegi ta muidugi sellise, nagu Viivika mul vanasti, et koristas ära sealt kus oli näha. See tähendas muidugi seda, et panin ta kõike uuesti üle koristama. Hi-hii, oli teine pärast kohe niiii väsinud, et pikutas terve õhtupooliku oma toas.
Nii, plikad roogivad nüüd köögi puhtaks, sest õhtuti nad seda ei viitsi teha.

`Õhtul pesevad ainult nõud ja pühivad põrandad, aga rotid ajavad öösel nagunii midagi kuskil maha ja hommikul tuleb põhjalikumalt koristada.
Niikaua, kui poisid randa toolid lauad üles seavad ja saali pühivad, sean mina baaris asjad kappidest õigetele kohtadele. Ööseks on kõik vähegi väärtuslik luku taha tõstetud, et poleks kogemata sissetulnutele liigseid ahvatlusi.
Vahepeal olen ka kohvi tilkuma jõudnud panna. Jumala õigeaegselt, sest kostab juba "bang-bang" - saiaplikad tulevad, võtan kaks moosipirukat kohvi kõrvale.

Kohvitades annan paile telefoni ja turu nimekirja, et ta marketis tellimuse ära teeks, kui mina teen, saan kauba poole kallimalt, siis vaatan "Samuderast" vaja mineva kauba nimekirja üle, teen selles korrigeerimised, näiteks tõmban tomatipasta maha, sest mikul on seda veel terve kausitäis, ärgu laristagu, pangu vähem. Ta laristab ikka täiega iga asjaga, kui silma peal ei hoia. Pizzamaterjal on siin maal üldse üks kallis lõbu, ja eriti müümist ei tasu, sest teenime selle pealt vaid mõne dollari.
Et market tuleb kaubaga alles mõne tunni pärast, annan kassavõtmed Pai kätte, võtan moto ja lähen "Samuderasse" . Seal kordub hommikune soksabai rituaal, kõigepealt väljas olevate motomeestega ja siis sees poeplikadega. poole aastaga on kõik juba teretuttavateks saanud.
Kärutan riiulite vahel nimekiri näpus, kurat, juba nädal aega pole springroll souset ja normaalseid jäätiseid! See tähendab, et tuleb tagasiteel ka mujale poodi vaadata.
Laon tänase kauba kastidesse ( red bull,mahlad, juust, sai, piimad, coca, vein ankori purgid-pudelid jne), ning motomees tassib selle rollule. Mahutan ennast ka kastide vahele, ning lasen teha peatuse "Orangemarketis". Saan sealt paar karpi mingitki normaalset jäätist. Tagasiteel helistan vietnami polikliiniku ette jõues Paile ja palun Jeck muuli otsa vastu saata. Baari tagune tee on vihmadega nii hukas, et koos kaubaga on motol sinna keehv sõita. Tavaliselt tuleb vastu küll Saiha, aga selle kupatasin enne poodi sõitu arsti juurde, et mingit rohtu saaks.
Olengi tagasi baaris! Vahepeal on tekkinud kaks külastajat - kõva sõna!
Panen asjad külmikutesse ära, Pai rõõmustab nagu viie aastane uue käterätiku üle.
Vana haaras Mikk oma pizzaahju puhastamiseks, kuigi sai selge sõnaga öeldud, et selleks on käterätik liiga hea ja tuleb kasutada kaltsu.
Saiha tuleb arsti juurest tagasi ja teatab, et kell kaks peab uuesti minema analüüside vastuse järele.
Molutame stafiga niisama, annan Saihale aspiriini, sest tal on palavik ja kamandan magama kapi taha.
Aigar tegi mulle ranna playlisti ja kammin seda läbi, sest osa minu väljavalitud lauludest ei taha kuidagi sobida siia atmosfääri. Kustutan vaheldumisi laule ja loen Suzanne Collinsi "Näljamängude" kolmandat osa. Hea raamat!
Ohoo! Meie baari vajuvad neli itaallasest härrasmeest, näis kas tellivad süüa ka.!
Nii kaua, kui nad menüüd lappavad räägin kahest õnnelikust tulekahjust nädala jooksul rannas.
Kõigepealt jättis Saiha mõned päevad tagasi keeva õli järelvalveta gaasi peale. Õli plahvatas põlema ning poiss viskas selle kustutamiseks tulle veel ämbritäie vett. Leek lõi laeni, aga meie õnneks on köögil eterniit, mitte palmilehekatus. Ja, et õhuniiskus on väga suur ei võtnud ka puitsõrestik tuld. Aga mina olin saalis esimene, kes leeke märkas ja siis võib ette ainult kujutada, milline sireen mul kõrist tuli. Kaks päeva oli hiljem hääl ära ja kurk valus. Pool randa jooksis tulekustutitega kohale, aga õnneks polnud neid vaja. Ja eile õhtul tegid sama triki "Sessioni" töötajad, aga nemad ei teinud süüa klientidele vaid omale. Ja valasid ka vett õlile peale. Jooksime kõik ülihelikiirusel kustutama, aga ka sai õnneks ainult ehmatada. leek kustus ära nii, et ükski asi tuld ei võtnud.
Nõndaks, vahepeal on ka Mikuke maast lahti löödud, sest külastajad tellisid tublisti süüa. Ja Reikski on kohale jõudnud. minu hommikune vahetus on lõppenud, lähen koju, trükin jutu ära, magan natuke ja õhtul sulgen baari.