Järjejutu teine osa!
Kui ikka kellegi kallal enam ussitada pole, siis ussitatakse plikade poolt üksteise kallal! Nii ussilik-naiselik! Kuna meil baaris juhtub aeg ajalt hämaraid asju ja plikade arvates käib hiljuti uppunud naine meid aeg-ajalt öösiti külastamas, siis eile olla Mom teda näinud. Panen kohe Momi pildi ka üles, siis on näha kellest jutt.

Mom siis triibulises kleidis! Hommikul hakkas Mom rääkima, et nägi vaimu ja enam ei julge baaris magada, käis oma poissõbra Bizeti käest uurimas, et kas võib tema baari magama saada ööseks. Bizet ütles, või õigem oleks kirjutada olla öelnud, et see pole sobiv, kuna tema töökaaslased hakkaksid viltu vaatama. Meie plikad aga juba susistasid mulle, et Bizet ei tahagi enam Momi poiss olla. Mina arvasin, et siis peab Mom ka sellest teada saama, aga ei tohtivat. Pidi nutma hakkama ja jumal teab mis lollustega hakkama saama. Kummitus pidi ka olema Momi väljamõeldis, et ikka poiss tega maha ei jätaks. On kuramuse seebiooper koos tundmatute tavade ja mõttemaailmaga. Mul ikka palju veel õppida.
Täna tuli jutust välja, miks keegi kohalikest laipa veest välja ei too, kui see randa uhub. Selgus, et toob halva õnne kaasa ja probleemid ka. Vaat kuramus, ja Reiks otu tõi teise veel meie baari ette ja imestas pärast, miks kohalikel silmad kuuli läksid selle peale. Tagantjärele tark.
Tulepoisile aga meeldib vist ikka hirmsasti minu stafiks hakata, täna andis oma nõusoleku homsest platsis olla, aga tahab vahepeal ikka tuld ka teha, et anne rooste ei läheks.

Oh, vahepeal helistas Saiha, lubas olla homme hommikul platsis, ega ma aru ei saanud, kus ta oli, aga tundub, et juba sihanoukvilles. Kui ta ikka siit ära käiski!