Ma tahan KOHUTAVALT MAGADA!!!
Ma olen lihtsalt nii väsinud, et enam vist ei aita unerohigi.
Tundub, et ainsad korrad, kui saab korralikult magada, ongi need korrad, kui ma kodus ei ööbi. Peab vist tihedamini sealt eemale hoidma :)! Ja üldse pean vist vennaga hakkama läbirääkimisi tegema, et äkki paigutame ka Biku kuskile hotelli siiski. Meie majas on võimatu elada.
 Esiteks haiseb meil toas nii, nagu kuskil viinaravila vastuvõtukoridoris.  Pidev pohmellilebra ajab lausa oksele. Peale selle ju ka einestatakse, ning ega oma nuudlikarpe siis kohe välja prügikasti viida, ikka laua alla kõigepealt, et vaaraosipelgad ka oma osa saaksid. Ega ma ei viitsi koristada ka - kurat küll, ega ma miski koristaja tal pole.
 Teiseks magab härra pidevalt ristipõiki üle voodi viinapilv ümber pea hõljumas ja jalad tõrvmustad, sest pestakse end vaid kodust väljudes. Õhtul pooljaburana tagasi jõudes pole see oluline.
 Ja kolmandaks peab ta hakkama alati, kui mina ükskord koju jõuan, sõna võtma. Jube lahe on ju hakata kell kaks öösel arutama edasisi plaane baari suhtes. Ma olen sel kellaajal eriti varmas plaanitsema, kuid kahjuks magama hoopis. No ja kui ma ikka ei vedu ei võta, siis läheb lärmiks, et olen baari suhtes hoolimatu jne.
 Eilne teema oli loomulikult saarel käik. Miks teda ei teavitatud, et on minek. Kui ma ütlesin, et polnud kellelegi öelda, sest oldi kolm nädalat järjest juua täis, siis leiti, et selles suhtes on mul lihtsalt hea fantaasia, hommikuti ollakse ju kained (pohmellis)  ja üldse pidi ta jooma sel päeval kui meil oli puhkepäevseepärast, et TEDA SOLVAS see, et isegi kõik püsikliendid ! teadsid meie väljasõidust, ainult tema mitte.
 Ma tõesti ei viitsinud seda jauramist lõpuni kuulata ja läksin magama. Ega siis sellega asi lõppenud. Mingi aja möödudes nohises mees ka voodisse, ning hakkas andeks paluma. Palusin luba magada, kuid ei - mulin kestis kena tunnike. Igatahes oli kell kolm kui esimest korda öösel suitsu tegemas käisin.
 Selle ajaga oli alkoholiuim oma töö teinud ja norskamine larises üle toa. Ok, panin tropid kõrva ja üritasin magama jääda, kuid oh häda - härral hakkasid äkki läbi une käed-jalad niimoodi tõmblema ja vehklema, et kell neli olin taas eestoas suitsetamas.
Mingil hetkel olin vist tukastanud. Igatahes ärkasin üles selle peale, et mind üritati kallistada! Ohhhh, taas suitsetama!
 Kell kuus otsustas mees vannituppa kolistama minna. Loomulikult magamistoa ust lahti jättes jne. Oligi uni magatud selleks ööks.
 Täna pean tõeliselt plaani ööbida kuskil odavas hotellis, kus vähemalt keegi kõrva ääres ei räägi ja ei tõmble.
 Nüüd siis istungi baaris jääkohvi najal ja unistan unest! Mini-Saiha (Sna) vähemalt oskab hea magusa ja kange kohvi valmistada.
 Aga nendest kahest vennast kirjutan ilmselt edaspidi veel, praegu jälgin naljaga pooleks nende omavahelist rebimist kumb on teisest parem. Vanema ja noorema venna teema on täitsa õhus.