Sajab ja sajab. Kohati ladistab vihma, ning müristab öösel nii kõvasti, et võimatu on magada. Ja oleks siis, et sajab ära, ja ongi äike möödas. Oh ei, siin kestab äike vahelduva eduga oma neli-viis tundi. Koos vihmaga teevad põrgulärmi ka konnad. Neid on ikka nii palju, et vahepeal on tunne nagu magaks Puerto Rico vihmametsas. Eile, kui oli kapäevotsa sadanud, arvasin, et linnas toimub mingi motode võidusõit. Selline põrin käis üle linna kogu aeg, pärast selgus, et need on veel mingi konnasort, kes ei krooksu,vaid põriseb. Üritasin seda vpõrinavideot ka üles saada, aga ilmselt onarvuti nigel, või internet, ja üleslaadimine võtaks tohutu aja. Igatahes on tänu sajule tekkinud linnas erilistes kohtades ootamatult järved. Eile öösel motoga koju sõites sumatasime tee peal ühte sellisesse kohe meie kodu ukse ees. Ja hommikul ärgates oli ühel päeval köögipõrand ukse alt sisse pressinud veest järveks saanud. Selle likvideerisid kohalikud kiiresti, lihtsalt uksepakk ehitati järgneval päeval kõrgemaks. Küllap oli ka neil endil siis vesi tubadesse tunginud. Igatahes on alanud nn. kilekotihooaeg. See tähendab, et soovitav on hoida taskus õhukest kilekeepi ringi liikudes, sest sadu algab alati ootamatult.