Vaat nüüd kukkusin bloggimissoonele!
Ja veendusin taas, et lollidemaa on ja jääb lollidemaaks, mis sest et ta mulle jätkuvalt meeldib.
Eile rääkis valgevenelannadest lesbipaar mulle toreda loo, kui ajuvaba võib olla asiaatide suhtumine.
Nad elavad paikselt Vietnamis, aga käivad Sihanoukvilles viisat pikendamas. Tulidki tüdrukud (vanust  neil 40 ja peale selle) taas Sivillesse. Oli parasjagu aastavahetuse pidude aeg ja viisaga läks pikemalt. Vaatasid siis meil ringi ja kui nädala pärast viisad käes, otsustasid ära sõita. Buss juhtus olema ilma wc-ta. Nii tehti iga tunni tagant peatusi, sest purjus venelaste seltskond nõudis kusele. Enne Phnomi olid mõlemad naised juba pidevast peatamistest ja teiste sõitjate lällutamisest nii väsinud, et jäid magama. Phnomis peatumise aja magasid nad rahulikult. Ja mitte keegi ei vaevunud ka neile ütlema, et teil on bussivahetus, tuleb maha minna. Kui siis lesbipaar hommikul silmad avas, oldi kenasti Seam Reapi jõutud.
Mis seal ikka, Seam Reap, siis Seam Reap. Naised võtsid asja rahulikult, käisid Ankor Watis jne.
Kuna rahad said otsa ja et varusid täiendada tuli ikkagi tagasi Vietnami minna. Ostsid siis taas bussipiletid, ning asusid teele. Arvestasid veel kenasti välja, et kaasasoleva 30 dollariga jõuab ilusti Natranki, kus ühel neil ema ees ootamas kodus. Nii, jõutigi seekord piirile ja passikontrollis tõmmati nad suure kisa saatel kohe kõrvale. Mis selgus! Lambapead olid Katja passi pannud Alesja viisa, ja Alesja passi Katja viisa. Selle peale annab ikka tulla. Piiripilud kädistasid nagu tulnukad "Galaxicas". Ikka, et käige nuud 120 dollarit välja, siis saate uued viisad. Naised nõitasid siis oma rahavarud ette, et pole kusagilt enam nõutud summat võtta. Kohale tormas ka miski kõrgem vietnamlane. Kaks tundi trampisid pilusilmad jalgu ja vehkisid kätega, rahvast täis buss ootas kannatlikult. Naised olid päris sokis, sest erilist ingliskeele valdamist piirikatel ka polnud. Lõpuks löödi käega, tehti tasuta uued õiged viisad ja naised said koju.
Nüüd tulid nad aga taas viisasid pikendama!
Läksid saatkonda, ning muidugi ütlesid, et kuulge, eelmisel korral te tegite sellise apsaka, mis meile piiril tublisti ebameeldivusi tekitas. Ja kuidas lambaantsud reageerisid! Ei mingit vabandust! Selle asemel oli terve personal pool tundi naeru lagistanud, et vvata kui vahvalt me passid ja viisad sassi ajasime! IMEDEMAA!