Vahepeal on palju vett merre voolanud, ning nn. kõrghooajast on saanud madalhooaeg. Vihma sajab juba igal öösel, õhk on rõvedalt niiske, rahvas on vahetunud. Lihtsalt  puhkajad on asendunud taas mardisantidega.
Oleme pidevas valvelolekus, sest immigratsioonipolitsei käib tegemas pistelisi reide, et kontrollida töö- aj elamisluba. Mul seda pole! Sest see maksab hunniku raha! Raha mul ka pole, sest polnud hooaega. Lihtsalt polnud turiste!
 Kõik on jube närvilised tänu sellele, ja iga pisemgi asi ajab s....keema.
 Taas  on hakanud mulle tunduma, et väljaminekute ja sissetulekutega on midagi korrast ära. Umbes nii, nagu novembris, kui Saiha ja Hong omale tegid. Nüüd tundub juba, et ka köögiplika ja turg on sellesse kaasatud. Eile, kui hakkasin selle üle arutlema, läks Saiha nii närvi, et viskas tooli puruks.
Juba see näitab, et asi pole puhas. Tabasin oma uurimisega vist hella kohta. kahjuks pole võimalik veel seda tõestada. Aga pole viga, siiamaale on kõik valed aja jooksul päevavalgele tulnud.
 Staffi on ka väheseks jäänud!
Sellest, mis juhtus Bizetiga, on mul tõsiselt kahju.
Bizet sattus kasiino küüsi.
Nüüdseks on selgunud, et see mängurihaigus pole tal esimest korda, mõned aastadtagasi olla tal sama asi olnud. Läheb mängima ja ei suuda end peatada. Mina ei saanud muidugi aru, mis Bizetiga lahti on. Hommikuti silmad punased ja väsinud. Pohmelli nagu pole ka. Ja pidevalt kadus kuhugi äkki tunnikeseks.
Nii, ja ühel õhtupoolikul oli taas kadunud. No võtsin seda rahulikult, sest viimasel ajal juhtus seda alatihti. Aga hommikul ka polnud teda platsis.
Mingil hetkel tunni-paari pärast avastas Hong (tema meil ainus raha koguja), et kõik ta säästud on toast läinud. ja sääste polnud vähe, ikka mingi paari tuhande dollari ringis. Ma tegelikult polegi siiamaale aru saanud, palju tal täpselt oli raha.
Mina kahtlustasin Tyd, kelle Reiko oli eelmisel õhtul taas koju saatnud, aga poisid hakkasid kohe seletama Bizetist. Hakkasime siis kaameraid vaatama - ja nii oligi. Bizet käis terve öö iga tunni tagant baaris poiste toas hiilides.  Oli selge kohe, kus teise mehikese rahad läksid. Seda enam, et siis said ka poisid suu lahti, ning hakkasid rääkima, et ta taas mängib. Kuradi lollakad! Ei saanud mind alguses kohe hoiatada. Loomulikult oli Bizeti telefon ka välja lülitatud.
Mina olin täiestu kindel, et seda poissi ei näe me enam kunagi!
Aga öösel - just siis kui olin kodus magama jäänud, helistas Hong ja palus kibekiirelt mind baari tagasi tulla.
Bizet oli välja ilmunud!
Istusime kolmekesi terve öö baaris ja rääkisime. Bizet sai ülihästi aru, mida ta on teinud ja ka tunnistas, et ta on samamoodi sõltlane, nagu reiks alkoholi suhtes. Hong oli muidugi maruvihane alguses. Ja õigusega oli, aga lõpuks sai temagi asjast aru, mis on tegelikult juhtunud. leidsime siis koos, et kuna meil pole Bizetile sellist summat kusagilt palgana võtta, tuleb tal minna kuhugi sellisesse kohta tööle, kus ta saaks tagasi hakata maksma. Valik langes saarele. Seal pole kasiinosid, äri läheb tunduvalt paremini kui mandril ja mandrile sõit ka stafil raskendatud. Nii ta mul siis nüüd ajutiselt "ravil" ongi.
 Ravile üritab  taaskord Eesti lennata ka Reiko.
Praegu on natuke see minek nagu teistmoodi. Vanemad muretsevad lennupileti ja viivad ka ravile. Enam ei saa ta nii palju vuffeldada ja neid lolliks teha.
Ja ta on ise huvitatud sellest, et abi saada. Ei aja sõrgu vastu, ega mõtle mingeid põhjusi välja, et siia jääda.
Vast saab tast veel asja. Ei taha ju eelnevaid kooseluaastaid lihtsalt minema visata.
Baari panime ka müüki! Hakkab see Cambodia kuidagi end ammendama. Või õigem oleks öelda, et mitte Cambodia, aga rand. Litsid ja käepaelamüüjad kutsuvad esile okserefleksi. Muusikat, mis õhtuti igas baaris kriiskab, ei kannata ma silmaotsaski enam.
 Mingi teleajakirjanik on tänasest meil liikvel ja tahab teha kohalike eestlastega kohalikust elust saateklippe. Ikka, et miks tulite ja kuidas elate jne, jne. Loodan, et rannabaar jääb tal kahe silma vahele. Tegelikult hakkas enamus minu siinsetest tuttavatest eestlastest protestides sumisema selle vastu - mis on see teiste asi, kuidas me elame. Tulgu proovigu ise ja siis kirjutagu :) ! Valel ajal tahab ta neid interviusid - rahvas pole meeleolus, sest hooaeg oli s...t!
 Ah jaa, veel stafist! Ty!
Kolme kuu jooksul suutis ta korra ise töö stoppida, ning siis end tagasi paluda, ja suutsime meie tema tööd kuuel korral stoppida teda taas tagasi võttes. Nüüdseks on ta jäädavalt kollektiivist lahkunud!
Viimane kord ületas kõik piirid.
Esiteks hakkas ta mulle hommikul kella viie paiku Hongi telefonilt helistama ja seosetut ingliskeelset mula ajama. Läksin jummala närvi, sest arvasin algul, et taas on baaris mingi jama.
Hommikul tüüle jõudes oli asi selge - mehikesed olid pidutsenud tugevalt.
Ok! Aga ülejäänud pidutsejad suutsid endale hargid alla ajada ja hakata laudu-toole tiira-taara  välja tarima hakata. See aga magas toas nagu karu talvel.
Käisin teda kolm korda äratamas. Tulemusteta! Kolmandal korral, kui toast välja sain, oli ta hüppega voodist väljas, lajatas ukse pauguga mu selja taga kinni, nii, et mul olid kannikad seljaga ühetasa, ning röögatas, et ole vait, ma tahan magada.
 Mis mõttes! Ma olin tagasi toas nagu keravälk, mehike sai voodist lae alla tõstetud ja lõplikult ärkvele raputatud!
Andsin "kõvamehele" aega viis minutit järele mõtlemiseks ja otsustamiseks, kas boss ja palgamaksja olen mina, või tema. Ja kui ikka uni nii magus on, siis saab kodus põõnata palju tahab. Ja sinna ta läkski!
Praegu aga selgus, et mul taas hommikul vedas! Immigratsioon, oli hommikul randa kamminud, aga mul oli täna selline unekas nagu Tyl. Magasin kogemata kella kümneni!