Kätte hakkab jõudma jõuluaeg, aga meie poistel vist on aastaajad sassis ja pusklevad nagu noored kitsed kevadel. Vähe sellest, et pusklevad.  "Jooksuaeg" on vist täies hoos, sest ka tekst on muutunud üpris üheülbaliseks. Võtavad üksteise kallal nagu jaksavad. saihal on koguni pruut turule tekkinud ja nüüd ta palkas pruudi veel meile õhtupoole kööki Chayle ka appi. Võtsimegi, sest Chram ja Cheu on siiamaale kodus. Chrami emaga juhtus miskit ja nad tulevad tagasi, kui muti taas terve on, ehk siis väidetavalt-loodetavalt uuel aastal.
 Aga pruudi sokutas poiss siia tagamõttega ikka, et näha, kas neiu ka töökas ja tubli on. See Saiha meil pruutide suhtes nagu orjapidaja - tüdruk ei pea ilus olema, aga peaasi, et töökas. Ma ikka olen aru pärinud, et kuhu armastus siis jääb, kuid seda siinsele rahvale selgeks teha, et kokku elatakse ikka armastuse pärast, on mõtetu. Koos elatakse, sest on vaja järelkasvu, kes su eest tulevikus hoolitseb, ja naist, kes aitaks majapidamist ja äri edendada, mitte mingi armastuse pärast. Noh, ja tore kui see ka ajapikku tuleb, kui ei tule, ega pole ka midagi katki.
 Täna peaks siis poisi pruudi ära nägema. Ise ta kangesti pabinas, et kas ikka meile ka meeldib. :)
 Seevasti Jecku ja Tyt on murtud südamed - mõlemi pruudil algas ka vist pereheitmisaeg, sest poisid saadeti kus seda ja teist. Nüüd siis mehikesed otsivadki uusi jahimaid ja pusklevad.
 Viimasel ajal algab hommik käesurumisega.

 Ikka, et vaadata, kes küige tugevam!
 Siiani on selleks osutunud meie tibatilluke Tyt.
 Ise on ta selle üle muidugi hirmus uhke.
  Tegelikult on meil juhtunud ka igasuguseid muid asju, aga kuna olen endale mingi viiruse hankinud, siis pea ei taha töötada nii nobedasti kui vaja. Nii, et kirjutan mõni muu päev kõigest.
 pealegi on baar rahvast täis tulnud ja siis on ka kirjatöö võimatu.