"Mida sa vana Vene lits siin istud!": sain eile Prantsuse maadami käest tervituseks, kui talle selgus, et ta ei saa oma kokteili 2 dollariga, sest meie "idioodid" tunnevad kella!
 On meil siin kõiksugu rahvast läbi käinud, on eestlasi olnud, kes peavad siinseid teenindajaid rottideks jne., aga see maadam oli tõeline oma rahva esindaja.
Tegelikult olin üllatunud, sest prantslased käituvad tegelikult siin kenasti. Aga ilmselt oli tollel proual kehv päev olnud. Tuli arvet maksma viiekas näpus! Mina ütlesin, et 1 moment, kohe kirjutavad poisid arve. Ei tema teab, et peab kahe koksi eest maksma neli dollarit. Mina siis vastu, et ei-ei, te tulite enne Happy Houri, siis on kokteilid ikka 3 dollarit. Kus kukkus kisama, ikka et sa vene lits mine koju ja nii edasi.... Ütlesin talle, et Eesti ja Venemaa on väga erinevad maad, ning ka rahvused on erinevad. Korraks tõmbas tati kurku, kui kuulis, et polegi russia, aga siis teatas, et ikka tuli peale viit istuma ja staff on idioodid, kes kella ei tunne. Ossa, kus mul lõi s...a keema! Ma ise võin oma staffi sõimata, kui on vajadus, aga mingi konnasööja ei tule poisse sõimama.
Igatahes lahkus maadam meilt kuue dollari võrra vaesemana ja soovitusega mitte tagasi siia tulla! ;)
 Aga, mis meil siis ka vahepeal juhtunud on?
Ausalt mitte midagi märkimisväärset!
Elan juba nädalajagu omaette korteris!  Oli see plaan ju juba ammu, et kui Reiko ei lõpeta joomist, siis lähen eraldi elama. Ja ühtäkki leidsingi sobiva korteri. Hind vastuvõetav ja korter poole euroopalikum, kui senine. Kolisin välja lausa minutitega.
Ja mida siis tegi härra selle peale!?
Palus mind ikka edasi tema juurde jääda!?
Oh ei! Hoopis hakkas arutlema, et kuidas nüüd tema siis edasi elab ja kuidas me rahasid jaotama hakkame. Temal ju vaja raha.
Soovitasin tal joomine lõpetada ja raha tegema hakata!
Hakkaski! Samal öösel helistati mulle haiglast, et leidsime ühe mehe, kellel on teie telefoni nr. ja helistasime! Mees oma nime et tea ja on kontaktivõimetu! Lendasin kohale! Loomulikult oli see Reiko! Selleks ajaks, kui mina jõudsin, oli ta juba puhtaks pestud ja tilgutite all. Ära ei tundnud ta kedagi! Ukrainlasest arst, kellega vestlesin, teatas mulle, et mehikesel on äge toksikoos, kuna mingid neeruvärgid olid ühtäkki lakanud töötamast. Tööseisak oli tekkinud alkoholi igapäevasest tarbimisest.
Nojah, arvata oli!
Järgmisel päeval läksin haiglasse tagasi, kolmas tilguti oli just peale pandud, mind tunti vähemalt ära ja paluti vabandust! Maksin haiglaarve ja tulin tööle tagasi.
Kell neli õhtupoolikul lasti Reiks välja!
 Ja hoolimata sellest, et arst minu kuuldes rääkis talle, mis oli toimunud, ja mis edasi hakkab juhtuma mehe tervisega, kui ta ei lõpeta joomist, läks härra joonelt poodi!
Kui mina peale baari sulgemist talle süüa viima läksin (ikkagi haige inimene ju), vahtis mulle diivanilt vastu taas täislastud pükstega jorss!
Keerasin joonelt ringi, lukustasin ta korterisse ja läksin koju.
Olin saaanud soki, sest magada ma sel ööl enam ei suutnud ja terve järgmise päeva vaid värisesin tööl. Õhtuks olin nii läbi, et ainult nutsin. Poisid käskisid mul baarist kaduda, enne kui kokku kukun.
Ja siis tegin otsuse - viisin järgmise päeva kaubanimekirja, ning raha Reiksi kätte, ning teatasin, et mina rohkem baari ei tule.
Oli kaine ja kohkinud! Magasin järgmise päeva lõunani. Ja nii on toimunud kolm päeva järjest.
Täna siis taas see hommiku uuesti, kui baari avan. Eks paistab, kas mehike suudab tööle ilmuda ja kaineks jääda. Kolm päeva oli küll tööl selge peaga, aga teavaliselt kolm päeva joomavahe pikim kestvus ongi olnud.
 Mis mind aga eriti hämmastas, oli see, et teatasin juhtunust FB vahendusel ka tema eelmise õhtu joomakaaslastele. Tegelikult said postitust lugeda kõik (mis ma siin ikka lolli mängin ja varjan), aga sõnum oli mõeldud just konkreetselt neile sõpradele. Ja mis toimus? Mitte ükski neist ei reageerinud!
Oleks kena olnud, kui keegigi oleks huvi tundnud, et mis ja kuidas ja kas on abikätt, või toetavat õlga vaja! Ei!!!  Eestis elavad sõbrad olid küll valmis haiglaarvet tasuma, kuid siinsetelt joomakaaslastelt olen nüüd vaid tagantjärele saanud iroonilisi vihjeid solvumisest, et julgesin postituse teha! :) Nende reputatsioon ju!
Eile, kui üks eesti kutt end joodikutelaeval poollolliks oli joonud-suitsetanud, ning mööda randa poolalasti kakerdas õhtul, siis korraks mõtlesin, et täitsa ükspuha, mis tast saab - ei hakka mina sõpradele teatama, et üks neist on omadega sassis rannas, ja vajaks abi. Aga siis hakkas kahju ja helistasin Reikole, et üks su "sõpradest" vajab abi. Ei pea ju vastama alati samaga, mis sulle tehakse.
 Hooaeg on aga ülivaikne! Mis edasi saab - ei kujuta ette!