Vaat vana inime on ikka üks loll ja ahne inime!
Olin täna lahke tüdruk ja andsin poistele vaba päeva. Chayd nagunii praegu nädal aega pole ja mis need teisedki siin tühjas rannas passivad.
Ise siis mõtlesin, et lähen Otresele ja päevitan natuke. Viimati sai päevitusriiete väele võetud siis, kui Kati ja "gängiga" Samloemil puhkasime. Täna pidi algselt Kris ka tulema, aga jättis siiski rannatuuri vahele. Ja õieti tegi!
Näen praeguseks välja nagu Nasva jõe värskeltkeedetud vähk. Näost oleks nagu kortsueemaldamismasin  üle käinud, suu kisub kahelt poolt kõrvade taha, aga ilus pilt see pole.
 Ühesõnaga, läksin tunnikeseks, võtsin raamatu ka kaasa, et harin end tibake. Tund sai kole kähku läbi ja arvasin, et teine tunnike ei tee ka midagi. seda enam, et miski taat sättis end ka kõrvaltoolile mesijuttu ajama. Õnneks oli norrakas, nii, et inglise keel polnud kummagi kodukeel. Nii me siis patrasimegi veel tunnikese. Siis lõi kuumus taadil vererõhu vist üles, aga ta asutas end minekule. Mina vaatasin end ja leidsin, et ei ole miskit päikest veel peale hakanud mulle. olen veel natuke. Aga merest tulles tundus siiski asi juba hapu. Olin just kodinaid kokku korjamas, kui tuli Petja ujuma. Petja on üks ukraina poiss, kes siin reklaamindusega tegeleb.
No ja jäimegi taas lobisema. Sedapuhku juba vene keeles. Lõpuks teatas Petja, et viskab mind koju ka, kui ma ta viitsin ära oodata. Muidugi viitsisin. tasuta saab ju koju, ikkagi kokkuhoid.
 Ja siis kui koju jõudsin, tunnikese tukkusin ja lõpuks ürkasin - oh sa kurat! Sihukest vähki polnud ammu näinud! Õnneks kasvab mul potis aaloe, tirisin siis lehekese ja möörisin end kokku. Äkki aitab ja nahk ei tule maha!
 Nüüd olen siis baaris. Poisid tulid ka just ja töllerdavad pesuväel ringi. Küsisin, et mis tegite päeval, aga keegi polnud miskit eriti originnalset korda saatnud. Niisama lihtsalt, Saiha oli plika juures passinud terve päeva (ehk sai oma armastushulluse rahuldatud), Tyyt oli sõpradega ringi sõitnud, Kobrat ma ei teagi, magab teine õndsat kanepiund vist.
Kõisin taas "Titanicus" söömas ja tekitasin loomulikult endale musta meeleolu õhtuks. Pubidetänav massiliselt rahvast täis, alla randa jalutades laudade taga vaid mõned inimesed. Isegi "Ankori baar" on rahvast tühi.
Tegelikult on see asjade loomulik käik. Tervelt kaks tänavatäit on suuri hotelle, ja söögikohad on kohe nende vastas üle tee. Kui nüüd loogiliselt võtta, siis mis pagana pörast ma turistina peaksin ronima alla randa liiva sisse korvtoolidesse lamaskledes grillliha närima, kui on võimalus süüa valges, korraliku laua taga ja ka odavamalt praadi. odavam on küll suhteline, aga mugavam on kindlasti. Ja nii meil see rannas õhtustamine ongi tasakesi hääbumas kahjuks. Olen tasapisi hakanud mõtlema, kas me ei peaks hakkama kohavahetusega tegelema, ehk siis, kas rannabaar vahetada müne toreda pubitänava koha vastu, või mõelda üldse Cambodiast kuhugi kaugemale rännata. See muidugi sõltub suuresti ka Reiksist, mina pole siin üksi millegi otsustaja - kuid tasapisi hakkab siiber sellest olelemisest-vegeteerimisest ette tulema.
Need küll praegu sellised uitmõtted muidugi, sest hooaeg oli nadivõitu. Pealegi lendan ometi sel suvel pooleteiseks kuuks Eesti puhkama, äkki olen tagasi tulles vähem negatiivne.