Kui sa saad oma korterist kätte varga, siis pole mõtet politseid häirida. Parem võta ja määri vargapoisi pöial superliimiga kokku ja torka talle tagumikku. Mina kahjuks oma varast kätte öösel ei saanud, kuid edasi võite juba ise fantaseerida, kuidas mehikese elu pöial p.... kulgeb edaspidi:)! (Reiksi mõttevälgatus, täna hommikupoolikul)
Meil käis  öösel taaskord kutsumata külaline!
Selles korteris siis esimest korda, kuigi kahtlustame, et taheti ka paar päeva tagasi uksest tulla. eelmisel korral  läks asi untsu, sest olin alumise trellukse lukustanud kahe tabalukuga ja neist üks oli selline nadivõitu, mille muukimisel muukraud sisse katki murdus ja asi jäi poolikuks. Eile tehti siis tagasi tegemata jäänud külastus. Asja muidugi teeb eriti naeruväärseks see, et olime mõlemad kodus ja Reiks veel lausa elutoas teleka ees diivanil.
Aga, et kõik korralikult ära rääkida, alustagem algusest. 
On madalhooaeg. Inimesed otsivad tööd, sest turiste pole. Paljud kohad on stafi kahandanud miinimumini (meie kaasa  arvatud). Tulebki raha teenimiseks vargile asuda. Seda enam, et paljud rändavad maalt linna, lootuses teenistust leida, kuid linnal pole pakkuda praegu midagi 
Eks meiegi külaline võis olla keegi nendest töötutest, aga samas kuidugi ka oma ala asjatundja, sest sisse tuldi seekord väga riskantset teed pidi.

Siin siis paistab rõdu piirav plekist vihmavari, mille all pesitsevad supiköögid.

Plekkkatuse ja elektriliini vahe on tegelikuses ca 50 cm. ja sellle vahelt puges vennike tagaajamise käigus läbi, et alla tänavale hüpata.

Nii, kell kolm öösel vaatas Reiks veel telekat, kui ma käisin teda magama kamandamas, sest ta vaatas telekat koos Une-Matiga. Aga ta tahtis veel ikka vaadata, nii jätsin ta diivanile pikutama. Tuli põles toas ja koridoris, rõdu uks oli lahti, sest oleme seda ju alati lahti hoidnud kui kodus oleme ja elutoas asjatame. Vaid magama minnes jaasb lukku pandud. Trellid ju kenasti ka ustel-akendel ees ja teine korrus, kes siia ikka ronib. Pealegi piiravad rõdu supiköökide paljast plekist alumiiniumkarkassile kinnitatud varjualused-vihmakaitsed. Kuid nagu näha, siis ei peata see neid alakaalulisi osavselle.  Asjad, s.t. telefoni ja rahakoti hoidis reiks ka ilusti oma ligidal laua peal. mina olin kassarahad ja oma telefoni seekord teise tuppa võtnud. Vist Buddha ikka soosib mind, sest ka eelmisel korral jäid kassarahad alles.
Noh ma siis läksin tagasi magama, kui Reiks veel ei tahtnud tulla. Järgmisel hetkel ärkasin meeletu kolina, röökimise, sõimu ja jooksupadina peale. Olin nii ehmunud, et kimasin  ette tuppa just nii palju riides, nagu siia ilma sündinu. Toas polnud kedagi, valju sõim kostus rõdult. Saunalina ümber saanud läksin rõdule ja siis selguski, et keegi oli meid külastanud. Eks Reiks oli uuesti diivanil tukastanud. Ja rääkis, et ärkas mingi kobina peale üles. Nagu silmad avas, nägi kuis mingi vennike tugitoolil riiete taskuid inventeerib. Röögatuse peale, et mida kuradit,  kihutas vargapoiss tulistvalu välja rõdule ja et vihast vahutava korteriperemehe küüsist pääseda, sooritas ilmselt maailmaklassi kuuluva hüppe üle rõdurinnatise ja elektrijuhtmestiku alla kolme-nelja meetri kõrguselt asfaldile. Aga kahjuks maandus pehmelt nagu kass käppadele, sest kui meie alla jõudsime, oli all jubatühjus. Noh egas nad ju nii kerged ka, et küllap võttis hüpates tuule alla ja maandus pehmelt. Kaasa sai ta võetud vaid telefoni (mis muide kutsus veel ligi pool tundi, kui helistasime, vist ei osanud sell seda välja lülitada, või oli jooksuhoog niisuur veel sees, et ei saanud pidama, et asjaga tegelda).
Samuti oli kaasa viidud Reiksi  rahakott, kus nagu varga kiuste polnud isegi pangakaarte, sest Reiks vahetas just hiljuti vana rahakoti uue vastu ja kaardid olid vanas edasi. Raha sai aga hommikul maa rendiks ära makstud, ning rahakotis oli vaid rielid, nii umbkaudu 0.25-0.50 dollarisendi väärtuses. Kõva saak!
 Me tegime siis taskulambiga maja ümber ringid ära, lootuses, et  ehk pillas vargapoiss saagi maha, nagu vanas korteris mõnede asjadega juhtus - aga ei. Siis avastasimegi, et meile saab edukalt siseneda mööda elektriposti.

Foto pole küll meie postist, aga eks meiegi oma on samamoodi juhtmeterikas, vaat et veel enamgi. ja egas siis kõik juhtmed pole korralikult isoleeritud, mõnest ikka särakat saab, kui tahta. Sellisest "redelist" meie vargapoiss siis üles end vinnaski, riskides ühe telefoni pärast saada praelihaks.
Nii, et nüüd oleme jälle ühe kogemuse võrra rikkamad - isegi siis, kui oled ise kodus ja üleval öösel, et tasu jätta ust lahti, kui on oht, et võid jääda tukkuma. Või vähemalt tassi asjad ohutusse kaugusse eest toast ära.
Reiks ehmatas veel korra hommikulgi, et äkki võttis varganägu riietes sorides ta püksid kaasa. Tormas lausa kontrollima - õnneks olid alles. Õnneks, sest tal oli pangas käies jäänud pass püksitaskusse!