Täiesti kummaline, aga ma igatsen juba tagasilendu. Lausa loodan, et saaks tänase päeva jooksul enamus asju ühele poole ja....
Passi saan täna igatahes kätte. Tiiduga saan ka kokku uuesti. Viimane jutt oli temaga, et ta saadab omapoolse raha minuga ära, nii palju kui tal on. Saada jään mingi väiksem summa. Teine võlgnik paneb muidugi ülbet, ja temaga tuleb vist veel väga kõva heitlus, enne kui midagi selgub. Tema jaoks olen mina loomulikult eikeegi. Tegelikult peaksingi vist tagasi põrutama ja reiksi siia saatma omi asju lahendama. Lauri ütles täna hommikul, et ta ainult joob baaris. Kurat, aga ma lugesin sõnad peale, kuid ilmselt on tal kõigest ükspuha. Ilmselt ei anna ma talle ka kõike raha üle, vaid jätan osa oma kätte, et oleks ka mingi tagavara, mitte ei lastaks kõigel lõbusalt kõrist alla veereda.
Nii, et tahan tagasi. Kodus on siin nagunii kõik Katil kontrolli all ja paari kuu pärast lendab ta ise sinna. Ega mind siin nagu miski kinni peale asjaajamiste hoiagi. See polnud puhkusele tulek ju.
lapsed helistavad iga päev (baaristaff), see tekitab ka omakorda tagasiigatsust. Äkki tunnevad nemadki puudust vabalt hingamisest.
Külm on ka järjepanu. Küta palju kütad, varbad on sinised, kurk valus ning pea uimane.
Asjad, mida kaasa tahaks võtta on igatahes juba kotis ootamas.