Kas siin maal pole tõesti midagi, mis natukenegi oleks rõõmsates värvides?
Popi kadus ära mõned päevad tagasi - öösel, nagu siin maal tavaks. Noh, lootsime, et keegi lihtsalt hirmutas teda ja küll ta kodutee leiab. Teda oli kerge hirmutada, ta oli natuke aravereline, kes ennast naljat võõrastel puutuda ei lasknud. Oli selline rääkiv loom ja kogu aeg tegi kõva häält, kui keegi üritas teda paitada või puutuda. Ei tulnud õhtuks koer koju. Jäi veel lootus, et on suureks saanud ja pruutidesse läinud.

Ei olnud nii!
Popi tuli lõpuks koju, või õigem oleks öelda, et lendas koju, nagu oleks vanakurat kannul. Esikäpad olid randmetest veriseks mõlemad hõõrdunud ja katki, tagumised jalad kanged nagu pulgad. Värises nagu haavaleht ja nuttis kõva häälega. Hommikul läks ära! Läks parematele jahimaadele, ei jõudnud ära oodata, millal arsti juurde jõuame.
Värdjad! Värdjad, kes varastavad koeri, et neid kõigepealt piinata, ning siis süüa. Et sellistel värdjatel ka ükskord koerakont kurku kinni ei jää! Loodan siinkohal südamest, et jääb!!!
Kusti on nii õnnetu koos minuga, et kohutav! See on juba teine sõber, kes ta vastutahtmist hülgab! Kurb!

 Lasin köögist pilka lahti!

Ei saa ikka litsi tööle palgata. Pottide-pannide asemel vahtis hambad laiali baarileti ääres. Ja kilkas nagu teisedki pärdikud, mis sest, et endal põll ees ja kulp käes. Tööle pakkudes rääkis, mis kõik keeta-küpsetada oskab, aga kui oli üle nelja prae korraga oli plikal juhe koos, ning nutt lahti. Bizet pidi appi tormama. Nädal aega vaatasin, kas saab teisest töölooma, või ei. Ei saanud! Hommikuti kella üheksaks baari ei jõudnud ja kui tuli, nii potsatas kohe leti ette maha istuma. Isegi pilku ei heitnud köögi poole. Kui käskisin objektile minna, siis venis nagu vesipühvel. leti äärest kööki on kolm sammu, Tal läks aega vaata, et pool tundi nende kolme sammu astumiseks. Viimasel hommikul ootasin kohe paar tundi, et millal tibi suudab avastada, et kääk tuleks korda teha ja eilsed nõud korvist riiulitele laduda.  Ei tulnud tal see pähegi. Isegi spagetit, mis poest tõin ja lauale panin, tõsteti lihtsalt natuke eemale kui turukaup tuli. Kappi panemiseks oli pakike liialt raske.  Noh ja siis saigi mu mõõt täis! Raha oskas küll küsida kohe, kui tööle tuli, aga, et selle saamiseks tuleb liigutada kah end, see osutus vastuvõetamatuks. Nüüd las teenib põhielukutsega raha!
 Bizet!

Saiha, Bizet, Hong

Bizet tuli suvel lihtsalt meie baari elama, ning nüüd on kuidagi sujuvalt siia ka tööle jäänud. Panin ta isegi väikesele palgale, sest ta on asjalik.  Kahjuks teatas ta üsna hiljuti, et vana boss ootab teda "bongbaari" tagasi ja esimesest detsembrist ta lähebki. Saan tast aru, ta on seal aastaid töötanud. Kui ta siin oleks sama kaua, oleks mul samuti huvi teda tagasi palgata. Poiss räägib peale inglise keele ka vabalt prantsuse keelt, ning vietnami, ning hiina turistidega pole ka keeleprobleemi. Minu käest pinnib aina vene keelseid väljendeid, sest venelasi on palju liikuma hakanud.
 Poisid!
Reiksil on taas tsükkel, mis pole ju iseenesest midagi üllatavat. võttis üleeile taas tuurid üles ja hakkas baaris tüli norima. Alkohooliku eritunnused on tema puhul nii selged, nagu narkoloogi käsiraamatust maha kopitud.
Noh, noris ja noris, kuni kõigil oli töötuju alla nulli. Norib ta tavaliselt selliste asjade kallal, mida näeb momendil ja mis siis on tema arust valesti.
Sel päeval oli Chayl maalt külalised ja ta oli pool päeva vabaks võtnud. Kahjuks olen ma neil ohjad natuke lõdvaks lasknud, ning poiss ei ilmunud ka õhtuks. Köögis küpsetas Bizet. Reiks tõmbas Chayl kohe kahe päeva rahad maha. Mõtlemata, et poiss võtab vaba päeva tegelikult korra paari kuu tagant, ning samas ei ütle kunagi ei, kui on vaja midagi parandada, või teha. Mina leevendasin järgmisel päeval asja ühe päeva peale. Trehviks parandas ära ka vetsu ukse.
See selleks. Õhtul, kui härra poolpidusena  kodust tagasi tuli, oli suurem söögitegu läbi ja Bizet julges pikali visata pooleks tunniks. saiha ja Hong olid rannavalves.selles suhtes oli Reikol õigus, et ei Hong ega Saiha ei viitsi enam peale kümmet oma tagumikke maast lahti vedada, et kedagi sisse kutsuda. Eriti kehtib see viimasel ajal Hongi kohta.
Ega Reiko Saiha kohta ei hakanudki ütlema, sest poiss on nagu ta on, poolhaige ja teeb meie asemel ju ka meie tööd kogu aeg. Aga härra hakkas undama Hongi ja Bizeti peale, et mis nad lösutavad, teistes baarides kutsutakse kogu aeg istuma, meil mitte kunagi. Ja pole nad midagi nii väsinud, ainult teesklevad, magavad ju kõik päeval paar tundi. Soovitasin Reiksil tulla mõnel päeval ka hommikul kella kaheksaks baari, et teha poiste tööpäev täise ulatuses kaasa. Koristada, tassida asjad välja, lipata klientide vahet jne. Siis lõuna ajal kaks tundi magada, ja õhtul taas hooga rannas tuisata. Et vaatame siis, kui kell kümme väsimust peal pole õhtul, siis on poisid tõesti laisad. Võttis natuke hoo maha, aga napsuannuse sai ikka kätte.  Eile hommikul helistas kodust, et temal nii paha, tule appi, tee kummeliteed. Keegi on teda vist mürgitanud !! Läksin, tegin teed ja õhtuks oli tervis nii korras, et tuli taas baarist korda üle tegema. Et ma keeldusin kell 11 õhtul sööma minemast, siis lubas kõik Sihanoukville prostituudid sööma viia, ning kihutas baarist minema. Sellise hooga läks, et jooksis Saia ja Kerneri peaaegi pikali. Nad olid just alla randa teel, kui minu "auruvedurike" neist mööda puhises :) Täna pole veel helistanud, vist on taas tervis käest ära.

 Üleeilne ja eilne päev olid üllatusterohked!
 Tegelikult vist ei peaks mõnest asjast kirjutama, sest see tundub nagu natuke teiste mustamine, aga kuna ma sellega kogu aeg tegelengi, siis ikka vist võib.
Igal juhul tehti mind lolliks lausa kolme inimese poolt!
Alustaks üleeilsest! Meie Jäätise-Jukust!
Oleme talle teinud korduvalt märkusi, et ta ei kisaks üle ranna JÄÄTIS_JÄÄTIS!
Korraks tõmbab hoo maha kui ütleme, aga poole tunni pärast üürgab taas.
Poisid esitasid juba nädal tagasi ultimaatumi - kas nemad, või Jätsi-Juku.
Sest Juku segab tööd teistel.
Nõndaks! Üleeile kui õhtul tööle tulin, oli Jätsi-Juku kõpsti leti taga. Anna talle Offi moskiitode vastu. Mina ütlesin, et ei anna. Off maksab viis dollarit ja mine osta endale ise. Jukukene vastu, et ta pritsib ainult natuke. Mina jälle, et iga päev natuke, aga mina maksan. Jukuke solvus! Mina vana õelusekott võtsin aga veel teema üles, et ikka kisab liiga palju ja tegelikult me tahaks, et ta otsib endale uue koha. Ei meeldi ka meie kahelt poolt naabritele tema hüüded. Jukuke vastu, et ei otsi, talle siin meeldib. !!!!! Ja Coco omad on selle pärast pahased, et keegi ei osta neilt enam jäätist. Hallooo! meil endil ka jäätis menüüs - ikka ostetakse.
Seletasin talle, et paraku, kui on valida, kas vihased naabrid ja staff, või üks Jäätise-Juku, siis valin esimesed.  Muidu läheb staff lihtsalt minema. Juku rebis siis killu selle peale!
Poisid on lihtsalt pahased, sest ta lõpetas neile odavalt jäätise müümise. Ja lõpetas selle pärast, et meie poisid on igavesed vargad, kes kõiki tema asju varastavad, kaasa arvatud jäätis. Poisi-konnad on süüdi muidugi! Tegid ju alguses igal õhtul suud magusaks. Olen sellest vist isegi eelnevalt kirjutanud, aga nüüdseks on jäätis oma uudsuse kaotanud, ning kedagi tema kastike ei huvita.
Mina muidugi vastu, et pane oma kast lukku ja lõpeta süüdistuste pildumine, kui pole otseselt näinud.
Selle peale hakkas mehike jalgu trampima (vist moskiitod hammustasid valusalt) ning teatas, et tema ei lähe ikka kuhugi siit. Staff lihtsalt ähvardab, kus neil minna ja kes neid tahab. tema tunneb khmeere nii hästi. Mul jäi karp lahti! kuus kuud khmeeride keskel ja juba nii teadja. meie oleme kolmandat aastat, kuid üllatusi aina tuleb. Ning usun, et teised, veel kauem siin elanud valgedki ei tunne. meie Jätsi-Jukul aga khmeeride hingeelu selge kohe esimesest silmapilgust.
 Tõmbasin mehikesel pisut siis egot alla poole ja rääkisin talle, kuidas meid kaks aastat tagasi analoogse valiku ette seati. ja valides valge inimese, lahkus staff minuti pealt.
Selle peale hakkas mehike suuga matsuvaid häälitsusi kuuldavale laskma. Kahjuks jutuajamine sellel kohal ka lõppes, sest Saiha tuli baari toimetama.
Eile igatahes Jätsi-Jukut objektil polnud. Kas oli see tingitud vihmasest ilmast, või otsib ikkagi kohta - ei tea. Aga tundub, et tema meelest on kõik nii nagu peab ja ta ei häiri kedagi. Probleem on rohkem meis. Jäingi lolliks!
 Teine teema on pisut teistsugune!
 On meil siin juba mõned kuud üks noorpaar kellest olen ka eelnevalt mõne korra kirjutanud.
 Elustiil on neil selline, nagu ta on, aga see pole nagu meie teiste asi.  Aga oma oma ellusuhtumisega ja olekuga on nad mind ettevaatlikuks teinud küll. Olles ise siin pagan teab mitu korda vastu pükse  saanud usaldamistega, enam ei taha.
 Nõndaks siis,  millest nendega eile probleem tekkis ja kuidas mulle sõnad suhu pandi ja mind lolliks tehti.
Tulid teised paar päeva tahasi rõõmsalt alla randa oma viimast tööpäeva tähistama. jutt oli täpselt selline, et kas me saame praegu nn. lahtist arvet teha, meil palk kätte saamata. Ok, ikka saab! Seda enam, et nad ka enne lahtist arvet teinud.
  Teisel hommikul polnud ikka veel raha, aga no küll me saame, praegu nädalavahetus ja pla-pla-pla.....  Kolmanda päeva hommikul tekkis mul tiba kahtlustav tunne. Roadi raamatupidamine ei ole nagu kuuldavasti selline jokutaja, et ei maksa lõpparvet kohe välja. Kuna olen siin ühe residendist sakslaselt samasuguse tünga saanud, siis uurisin tausta. Ja selgus, et meie noorpaaril juba ammu palk taskus.
 Ossa pagan, aga ikka tulistavad õlledega. Tulin siva baari, et oma härrat ka hoiatada. Ning mis ma näen kohale jõudes - noorpaar laseb õllel taas hea maitsta.
 Olen siga mutt, astusin ligi ja küsisin otse välja, et mis pagana moodi te oma arve ära maksate, kui palk ammu taskus. Oh kui ma siis sain! Mis õigus on mul üldse nina nende asjadesse torkida ja mis see minu asi on, kas neil on palk saada või mitte. Proua tõmbas end nii käima, et lausa kiljus. Nemad polevat mulle midagi palgast maininud, neil igakuine tuhandeeurone sissetulek olemas ja mis ma pablan. Kui nemad tahavad, siis nemad ka maksavad ja neil olla lausa mulle kingituseks masaaž mõeldud. Mul polevat mingit õigust neile, kui klientidele arvet esitada. Ma peaks üldse rõõmustama, et nad otsustasid meie baaris süüa-juua, sest neil olevat kohti ja sõpru, kes neid aidata  Nüüd midugi jään sellest ilma, sest olen nii kibestunud ja ülbe, et julgen neile arvet esitada.
Püüded asja selgitada, miks ma arve esitan ja huvi tunnen, et kas ollakse maksejõulised lõppes fiaskoga. Kriisked olid ikka tublid. Sain päris ilusti sõimata. Isegi Reiks, kes midagi ei teadnud asjast, kuna oli just joomatuuri lõpetanud ja sügavas pohmellis - kaasati asjasse.  Julgesin poistelt nende kuuldes küsida, et kus Reiks on, kui kähbati üle leti, et läks oma minu poolt krussikeeratud närve rahustama. !!!!!!!! 
Arvata on, et seda raha, mis noorpaar siin raiskas, ei näe baar ilmselt.  Kui nii läheb olen taas targem ja teistel, kes tahavad lahtist arvet, tuleb ilmselgelt neid tänada, kui selline teenus võimalikuks ei osutu.
 Aga nüüd!!!!
Keset kirjutamist algas Sihanoukvilles veefestival! Tõsi küll, päev varem, kui peaks, aga algas!
 meie jaoks algas see keset paduvihmahoogu terves pikkuses alla prantsatanud vihmaveerenniga. Renn jookseb kahe baariosa vahel ja otse üle pizzaahju. Ahi sai sellise survepesu osaliseks, et kaasas sellesse ka Jätsi-Juku kastikese. Terves kõõgis oli vett üle labajala kõvasti põrandal. Tänaseks on siis külmkappide sisse lülitamine ja pizzaahju kasutamine lõpetatud. Kogu pistikutesüsteem pillub sädemeid nagu uusaastaöö ilutulestik. Turumees tuli just kaubaga (õigem oleks kirjutada, et ujus kohale koos kaubaga), ning teatas, et terve linn on vees. Vahva! Peaks koju helistama, uurima kas härra pole uppunud äkki! :)

 Saatsin "Kobra" tagasi sinna  kust tuli!
Suutis viie päeva jooksul, mis ta tagasi oli, sellise kaose tekitada, et lausa lust. Ei pidanud mu närv vastu. Kolm kuud tänaval on selle toreda inimese täielikult hävitanud.
Ja kuidas ta veel ropendas ja sõimles! Ohh, seda poleks pidanud kuulama! See, et peaksin tema khmeeriperset suudlema ja peale seda lendama tagasi sinna, kust olen tulnud tema maad lagastama, oli veel selline ilusti öeldud lause. Igatahes sai ta endale seekord peale värviliste kaltsujuppidest sulgede, sappa ka fiktiivse suure sule. Tagasiteed meie baari tal enam pole!
Kõik viis päeva kuulsin ma hommikul tema vabandust, et täna enam ei juhtu seda, et ta kristalmetafiinist ja alkoholist end segi kammib juba lõunaks. Nüüd ja kohe hakkab taas inimeseks.
Hakkaski - kuni lõunani. Siis kadus pooleks tunniks kuhugi ja tagasi tulles hakkas trall peale. Küll ta sulatas bensiinikanistritesse joogikõrsi, et teha õhtuvalgustust, küll valas põrandaid. Vetsudes meisterda mingit sõnuseletamatut süsteemi jne. Mul tuli elavalt meelde meie kadunud ehitusmees "Pupsik", kes meil eestis radika seinale kolmnurka keeras, sest radika üks ots ei tahtnud soojaks piisavalt ruttu minna. Või selleks et vanast telekast mõni kanal välja pigistada, terve toa traati risti-põiki täis vedas. No see oli tollal meie jaoks lausa hullumeelsus. Aga nüüd tundub hoopis lapsetempudena. "Kobra" viis asja hoopis uuele levelile.
Viimane piisk oli siis üleeile. Poolest päevast hakkas ta taas keset kõnniteed taas kõrsi sulatama ja kasutatud küünaldega ühte valama. hais oli jube. Põlema pani ta need laternad juba kell kolm laudadele. Peale paari kergemat suurleeki, keelasime tal selle katsetuse ära.
Siis tuli õhtu. Et rahvast oli vähe, tegime Reiksiga rahvast ja sõime rannas. Tavaliselt teeme seda ikka kuskil baarileti ääres. Rahva mängimine mõjus - kohe tulid veel paar inimest istuma. Ja siis hakkas taat kohe taas trallitama. Särk oli ikka veel algul seljas, sest me ei lubanud alasti rannas olla, aga kohe ujus noormeeste lauda ja hakkas mingit jama suust välja ajama.  Vahepeal keksis meie laua äärde ja üritas meilt pooleliolevaid toitusid tagasi kööki transportida. Käratasin talle paar korda üsna kurjalt.
Mingil hetkel ta igatahes arvas, et tema vahetus on läbi ja nüüd on aeg puhkuseks. leidis kusagilt vana dressipluusi, tõmbas selle kapuutsi pähe, kõrvad sättis kenasti üle ääre välja. Särgi viskas nurka, ning püksivärvli vahele sidus kirjud kaltsuribad. Tantsis minutit viisteist meil, siis tegi tiiru "Dolphinisse". Sealt sai peoga neoonrohelist rinnakarvadesse.  Edasi viis mehikese tee avatavasse "snaphousesse". Sealt leidis endale suure vihmavarju, ning edasi hõljus juba sellega.
Mingil hetkel otsustas taat uuesti meie  alale tulla tagasi. Seekord juba plekkpurgiga jalkat mängima.
Pagan küll, mul viskas nii üle! Käratasin talle, et ta lõpetaks. Ossa pagan, vana oli vist just uue laksu siise tõmmanud - kus läks keema!
Siis kuulsingi kõike, mis ta meist arvab! Ega peale seda enam pikka pidu polnud. Saiha viis oma telefoni pandimajja, et saaks talle 50 dollarit anda, sest vana keeldus muidu lahkumast. Ning arvestades tema olekut, oleks tulnud tõsisemaid probleeme.
Taat loopis oma kaltse siin edasi-tagasi, lõpuks taltus ja kolis  minema. Tagasi igatahes pole tunud ja loodame, et ei tule.
targemaks sain aga küll taaskord. Ei ole mõtet aidata inimest, tuleb sitt kuhjaga tagasi. las igaüks abistab end ikka kõigepealt ise.
 Teine teema on meil Ty. Kaugemalt vaadates, kui ta "Serendipis" töötas - tundus täitsa töökas poiss olevat. Nüüd on selline uneklubi lahti, et hoia alt. Alles eile tegin talle dollarilise trahvi selle eest, et ta hommikul üles ei saanud. Täna sama teema. Selle asemel, et ärgata, kobis eest diivanilt tahatuppa tuttu tagasi. lasime siis poistega tal magada nii kaua, kuni und jätkub. Ärkaski nüüd kell pool üks, teretas teisi ilusti. ja asutas end sööma. Mina, vana õelus, palusin tal nüüd järgi mõelda, et kas ta ikka tahab siin töötada, või läheb koju, magab paar kuud, puhkab, ning asub siis täie võimsusega tööle.
No vaatame, praegu istub ta nina norus taga nurgas ja mängib solvunut. Mängigu! Kui kavatseb siia jääda, siis järgmisel korral ma isegi ei ürita teda üles ajada - saab lihtsalt ärgateskohe lõpparve.

 Taas on natuke aega mööda läinud, kui pole kirjutanud!
Tegelikult, mida aeg edasi, seda vähem ma üldse tahan siinsest elust kirjutada. Rõõmsaid, või naljakaid hetki on nii vähe, et neid ei raatsigi enam kogu maailmaga jagada. halamist on aga nii palju, et seda pole mõtet jagada - see ei huvita kedagi.
 Alustaks ikkagi selle halaga! Et rahvast pole, mis on üllatav, kuna on juba ikkagi novembri algus jaeuroopas peaks külm olema. Kuid rahvast puhkamas sooja vee ääres pole. Ja pole ilmselt sellepärast, et neil pole raha tulla. Ja kui neil pole raha tulla, siis see tähendab, et meil pole raha, et siin edasi olla.
Raha võib-olla isegi oleks, aga Reiks on lihtsalt nii tiheda joogigraafiku endale sisse seadnud, et lisateenistuse jaoks aega ei jätku.
 Joob ta praeguseks juba kaheksandat päeva. Kui kolm esimest kuud peale nn. "raviseansse" Eestis, oli graafik kuus tööl, kuus vaba, siis nüüd on seitse tööl, viis vaba. Asi areneb!
Midagi ta muidugi eriti sel töö ajal ilma asjust ei jaga. Ja kuna ka vabad päevad libisevad kiirelt mööda, siis ei jõua ta ka selle ajaga asjades selgusele jõuda, mis toimub. Üleeile veeres baari ja hakkas mulle soomlasi, kellest üks juba aastaid Koh Rongil majutust teeb ja teine nädalaid siin puhkamas juba, tutvustama. No mine metsa! ma helistan talle, et aja endale jalad alla, soomlane tahab sinuga nõu pidada. Ta veereb siia ja kukub neid mulle tutvustama.
 Paar päeva tagasi tuli ta lõuna paiku tööle, et mind veidi varem koju lasta, sest olin hommikul juba poole seitsmest platsis olnud (sellest pärastpoole, miks). Sain natuke kodus magada, kui vana koju maandus. Silmad olid juba kõõrdi joodud ja hakkas mulle rääkima, et tema on haigeks jäänud. oli peldiku peeglist vaadanud, et nägu puhta paistes. Ilmselgelt miski kole lõunamaa taud külge hakanud. hea kui Ebola ei ole. ja tema ei saa sellise paistes larhviga letis olla. Selle momendi mõte oli mul ; "Türa, ma ei või!!, Joo vähem, jõuab maks puhastada organismi. Suust sisse läinud Lõunamaa haigus! No mida veel!
Aga tegelikkuses näebki ta juba välja nagu paistes arbuus. Nahatoon hakkab ka omandama sinakaslillat varjundit. Põsed ripuvad õlgadeni ja nina ja suu on pundunud nagu ..... Panin väikse illustreeriva pildikese ka üles. Reiksi puhul selline asend pole muide mingi ime. Paindub kenasti.

 Ja ka koju tulekuga pole tal kunagi probleeme olnud.
Kahju, et internetti ei saa parmuhaisu üles panna, aga küllap teadus varsti ka nii kaugele areneb! :)
 Ega ma ise ka enam miski kaunitar sellise elu juures välja ei näe, väsimus ja tüdimus on maad võtnud igati.
  Maiko saatsin baarist nelja tuule poole - kasvagu suureks! Tuli mingil hetkel ja palus end tagasi tööle. Hea küll, andsime veelkord võimaluse. Töö sama, mis poistel. Aga ei, ainus kord kui tabaari avama sattus, oli see kord, kui ta "Dolphinist" otse tuli. Siis ka rohkem koperdas siin ringi ja lõunaks oli kadunud. Järgmisel hommikul oli meil kanalisatsiooni korda tegemine. Selle pärast ma ka varahommikul juba baari tulin. Siis pole nii palav kaevata. Lõunaksolime poolsurnud, aga kanalisatsioon oli puhastatud. Poiss ilmus välja kell viis õhtul, et nüüd siis asub leti taha. Läks sama kiirelt tagasi sinna, kust tuli. taaskord oli see, kergema töö teema. Pea asi, et saaks letis olla, mujal on ju jama. Nüüd kuuldavasti pidi ta asuma tööle "Utoopiasse" Sinna ta ka sobib. Seal võib piiramatult omasugustele jointijüridele jou-jou teha!  Sitta temaga - mul kohe hing kergem. Reiko hakkas  muidugi undaama, et oi-oi, mis nüüd saab, Maikol pass ju Ana juures pandis, sest polnud viisa raha ja Ana tegi oma rahadest viisa. Ja, et nüüd peame meie selle kinni maksma. Ega ikka ei pea. Ärgu kujutagu ette. Las poiss loksutab ise paika ennast ja maksab oma võlad. Meil enda omadegagi tegemist.
 "Kobra tuli tagasi pealinnast. olin juba kuulnud, et ta seal kerjab, aga, et asi nii hull on, poleks uskunud. esiteks ei tundnud ma teda äragi. Kõhn nagu surmakutsar. Mingid türklased olid talle bussipileti välja teinud, et ta Sihanoukvillesse saaks. ilmus vennike baari, üleni kaltsus ja nälginud. Viinaviga koos narkootikumidega on ka kahjuks küljes. Viis kuud tänavaelu on oma töö teinud.

Nüüd on ta mul siin mõned päevad kosunud.
Loodan kogu hingest, et saan vanamehe taas jalule aidata, aga kuradi raske on, kui üks sarnane juba kaelas loksub.
Saiha palus talle armuaega nädalakese veel. mina tahtsin ta eile õhtul juba minema lüüa, kui ta siin laudade vahel trallis ja tantsis. Oli ilmselgelt jääd suitsetanud. See teeb üliaktiivseks. Kui olin ta näo täis sõimanud ja magama üritanud saata, tõmbas ta endale roosa sääsevõrgu selga ! ja põrutas linna peale. Issand! Sa näed ja sa ei mürista - karjataks mu kadunud vanaema selle peale. Kahju, et ma koju sõites ei trehvanud teda. Roosas sääsevõrgus Kobra oli kindlasti mõne ööklubi atraaktiivseim meesklient.
Ega midagi, vaatan veel mõned päevad. Hommikuti on ta vinks-vonks, aga peale lõunat tuleks nagu malaaariahoog peale. Eile hakkas küünlaaluseid bensiinikanistritest (kasutatud) valmistama. Vaatame, mis täna eeskavas on.
 Nii, aga nüüd siis "jäätisejuudist pikemalt"
Jäätisejuut on israeli venelane, kes mingil ajal ema-isaga Israeli läks. On ka mõne aja New Yorgis resideerunud. Nüüd siis siin. Ja müüb jäätist. Teised venelased irvitavad tagaselja ta üle, mina irvitan ka, mis, sest, et venelane pole. Venelased arutasid siin omakeskis, et küllap on juutidelgi igas peres oma Ivanotška-turatsok. Teised kauplevad kulla ja antikvariaaddiga, Alex-poiss müüb jätsi. Ja mitte ainult, et müü, lausa pröökab hüsteeriliselt, seda pakkudes.
Aga teeme järjekorras.
Tuli poiss siia ja pakkus, et maksab üüri ja elektrit kui lubame tal külmiku randa oma baari ette panna. Lubasime, rahvas liigub ja ikka ju mõni tahab jäätist. pealegi on tal head Itaalia jäätised, mitte mingid jamad mahlapulgad. (vabandused kõigile mahlapulga armastajatele) Aga poiss pani oma äri käima vahetult enne hooaja  lõppu. Aprillist augustini ikka tiksus tal äri, sest vietnamlasi oli palju ja teisi pilusilmseid. Need armastavad jäätist. Seda enam, et Aleksil on ka tasuta proovimine. Ja kui tasuta midagi saab, siis......
Poiss pildus raha siia ja sinna! Ei uskunud meie hoiatusi, et varsti on tal näpud põhjas. No kuidas pole turiste septembris, kuhu nad siis  kaovad? Imestas vennike, et me korjame raha ja ei remondi peldikuid, või istume küünlavalgel, aga generaatorit veel ei osta uut, mis sest, et vana saba andis. Ja nüüd on mehike käpuli. Rendi sai kuidagi makstud, elektri jaoks raha pole. Ja tundub, et ei tule ka.
Nüüd on siis poiskal löönud Juudivaist välja ja püüab skeemitada, et meile mitte maksta.
Esimese asjana kui oma nn.pidustustelt Phnom penhist tagasi tuli, siis tegi teatavaks, et meie poisid on tal kolme päeva jooksul köögist nahka pistnud 10 kilo jäätist. Poisikonnad tegid jah endale õhtuti tasuta proove seal. minagi tegin. Seda selle pärast juba, et juut valab endale meie kanistrisst joogivett, aga ei maksa. Käsi hakkas ka selle all pesema alguses, aga siis tegin kisa. Joogivesi on joogiks, käte pesuks tuleb (kui tuleb) vesi kraanist. Kogumistanki vesi ei pidada tema käekeste pesuks sobima - sain vastu. Ha, siis osta endale ise pudeliga vett ja pladista palju tahad. Lõpetas selle pesemise ära. :)
Kümne kilo jutuga tegi Reiks talle üks-null (oli õnneks Reiksi kaine nädal ja tal oli mingi ajukäär töös). 10 kilo on poisil oma külmikus kokku magusat, meie maiasmokad sõid vast10 dollari eest. Reiks lubas selle kümneka tal rendist maha võtta. Aga egas siis juut jätnud - nagu ma välja ilmusin, nii kohe mulle ka kaeblema, et lapsed talle liiga teinud. Mina käskisin jätsikastile lihtsalt lukk muretseda ja kõik. Ja kuna juudipoiss on avalikult teada andnud, et tema iq on kõrgem, kui kogu Sihanoukville valgetel kokku, siis veel imestasin kõva häälega, et meie kõiketeadja ise selle peale pole tulnud, et kohalikud näppavad. Püüritas silmi, aga poiste maiustamisel on nüüd lõpp - muretses luku.
Eile tuli aga taas uue jutuga. Keegi olla üüsel tema jäätisekastil voolu välja lükanud. Maius puhta sulanud. Ja taas muidugi näpp pikalt poiste poole. Küsisin, et kuidas ta seda ette kujutab, kui baari sulgedes ma ka köögi sulgen ja hommikul ise lahti teen? Siis oli mokk maas! Aga poisid said aru, et neile miskit kaela tahetakse määrida ja nüüd on sõda vennikesele kuulutatud. Ilmselt tal siin pikka pidu pole. Khmeerid valesüüdistust erti ei andesta.
Ah üldse on ta üks tsirkusevend. Seda, kuidas ta kliente meelitades kisab, peab nägema. Vahepeal inimesed lausa ehmuvad. poisid on ka selle peale närvis, et ta meie kliente tülitab. Inimesed tulevad sööma ja tema mängib miskit reisijuhti laua ääres. oleme  talle mitu korda juba märkusi teinud. Paar korda on ta meie äraolekul oma playlisti mängima pannud. Nüüd enam mitte, sest kõrvalbaarid palusid tal see lõpetada. Oli küll kole muusika, kuulsin ka mõned korrad.
Aga arvan, et kui olen mõne pildi saanud, või asjad natuke edasi arenevad kirjutan temast veel. Ta on naljakas!

 Põrgut!
Tänane päev võiks vabalt olemata olla.
Hommik algas nii ilusti.
Poisid said normaalsel ajal jalad alla ja polnud ka nii palav avada. Muidu on nii, et kui kella üheksa ajal avama hakkame, pole hommikul dušsi all käimisel mingit mõtet. Peale avamist tilgun higist nagu hobune heiinaveol. Tõin nüüd nädaltagasi avamisajavarasemaks. Nagunii ju hooaeg algamas ja vaja varem tulla. Aga lapsed on harjunud magama, ning nüüd ei saa kuidagi veel silmi lahti.
Ok täna said!
Ja mina lollpea, kes käib üliharva siin meres, otsustasin, et just täna on see päev, kui lähen taas vette.
Kõik ju olid vees ja ujusid.
Võtsin koerad ka kaasa. Algul polnud midagi. Ainult vesi oli tobedalt mitte läbipaistev. Aga seda ikka juhtub siin vahete vahel.
Siis tuli Reiks ka (sellel on taas kaine periood) Kutsusin teda ka, et lähme koeri ujutama. Sest kui ma mõlemi koeraga vette lähen siis ujub Popi mulle kohe külje alla ja üritab õlale ronida. Kujutage ette mind vees mõllamas, väike Kusti kaenlas ja lambakoera suurune Popi õlal. Ei ole eriti vahva.
Noh, aga nii kaua kui Reiks ujukaid jalga ajab, võib ju kannatada koera kukil. Läksingi siis taas vette. Kusti oli kaenlas, Popi ujus kõrval. Nagu seisma jäin, et Kustit ujutama hakata, trügis Popi kohe ka kaenlasse. Võtsingi mõlemad kummagi kaenla alla ja tõstsin nad vees üles.

Ja mis ma nägin - koos koertega istus mul süles ka suurema taldriku suurune meduus.!!!
Ossa raisk! Ja sellele meduusile ei meeldinud mitte põrmugi süles olla.
Nüüdseks on mu parem käsi kaenlast kuni sõrmedeni punasetäpiline ja põleb nagu tules.
Lisaks on punasetäpiline ka üks rindadest pealt ja kogu kõht. Ning olgem ausad, ega need ei kipita vähem.

Jube kogemus oli!
Aga ega sellega veel päev lõppenud polnud. Tegelikult kestab edasi ja  eks üllatusi võib veelgi tulla!
Kodust tagasi tulles (magaa ma selle paganama meduusi pärast ei saanudki) tahtsin kohutavalt süüa. Et Reiksil on kaine periood, kutsusin teda siis sööma. Ja nagu tavaliselt - tema on juba söönud ja ei viitsi jne. Täiesti tavaline!
 Aga ma solvusin. Alles olid joomapäevad, mis tähendavad seda, et ega temaga kuskile minna siis ei saa. Ja enne seda kui kaine oli, siis olid pidevalt teistega mingid kohtumised, kuhu mind kaasa ei võetud. Ehe näide oli ühe eesti neiu poolt korralddatud õhtusöök, millest mulle isegi märku ei antud. Lihtsalt teatas õhtul, et läheb korraks Roadile, teised eestlased istuvat sead ja tahavad juttu temaga rääkida. Ma olin terve päeva baaris passinud ja ütlesin, et tulen siis ka kui sa ainult korraks lähed. Ei, ei nad seal söövad, siis on imelik kui sa seal passid,  ja mis sa hakkad korraks tulema, ma tulen kohe tagasi. Tuligi, kahe tunni pärast ja mulle oli nagu koerale toit karbiga kaasas. Põhiline oli veel see, et läksin tema Facebooki mängima ja siis avastasin sõnumid, kus teised teda juba tungivalt ootasid. Tekst selline, et kuhu sa jääd ja miks ei tule juba. Ja sugugi mitte juttu ajama, vaid söögiõhtu vene ja kodutoitude-salatitega oli plaanis.
Sarnaselt sellele teemale on ka sulgpallimäng sarnane. Arutati rannas napsustena, et hakkame mängimas käima. Mina sain sellest teada aga alles siis, kui kõik olid paaridesse jagatud ja härral lihtsalt ei jäänud muud üle, kui mainida, et me hakkame mängimas käima, kui tahad tule ka. Muidugi ma enam ei läinud ja ei lähe ka. Oleks ju võinud alguses mulle ka mainida, et teistel on mänguplaan, hakkame meie ka käima. Ei, ennast pandi paari ja siis ma tulgu kui tahan kah, et äkki on kellelgi aega minuga ka mängida.
Tegelikult on sellised asjad pidevad, alati kui miskit toimub, või kellelgi midagi vaja on, siis on Reiks kohe hakkamist täis ja abistamas.  Mina mangun tühipaljast välja sööma minemist ja ka siis tehakse seda üliharva, ja sööakse võimalikult kiiresti ja kõrvalises kohas.
Paha maik on asjast suus.
Pealegi valutab käsi ja ka pea meeletult.
Ning loomulikult ka täna kui solvusin, siis tehti mind ennast taas lolliks, ja pöörati asi nii, et tema saaks selle peale solvuda, et mina ei taha teda mõista, ja tema kogu aeg ju tegelikult kutsub mind ka, mis sest, et siis kas purjus peaga, kui ise tsükklis on, või siis kui muud võimalust pole, sest muidu ma saaks nagunii teada, et nad kuskil midagi korraldavad.
 Olen  niisiis haavatud ja solvatud, ja tänane päev oleks tõesti võinud olemata olla!

 Maiko kiskus eile taas tüli üles!
Ta kohe oskab oma sellise  tubli ja asjaliku olemise taga kuradit varjata.
Eile siis kasutas taas juhust, et hakata mulle ette kirjutama, mida ma pean kindlasti baaris muutma, et hakkaks rahvas käima. Selline rahvas, nagu talle meeldiks.
Kasutas ta loomulikult seda ära, et Reiks oli leti taga purjus, sest siis ei saa viimane midagi aru ja tuleb taas mulle kallale. Ilmselt lootis ta ka selget poolehoidu  teistelt eestlastelt.
 Minu üllatuseks kaitses mind seekord Taavi, kes tavaliselt just mulle vee peale tõmbab, vägagi. Lausa nii tõhusalt, et kui Maiko pärast tagasi tuli, et Saihad minu vastu taaskord üles keerata, mis tal ka osaliselt õnnestus ikkagi,tuli tal lõpuks taanduda.
Ja millest siis seekord asi alguse sai, ei saanud ma isegi aru. Peaksin ju olema harjunud nende igaaastaste tarkadega, kes kohale saabudes koheselt hakkaksid siin kõike väga paremini tegema. Ja kelle arvates oleme meie, kes oleme suutnud siin hinge jääda, need viimased lollid, kes tegelikult ei tea siinsest elust, ega äritegemisest midagi.
Närvi läksin ma aga taas selle tema teksti peale, et olgu ma parem kodune ja las tema majandab siin. Andku ma talle ainult võimalus.
Tal oli võimalus!
 Ma pole siiani talle tegelikult näkku tahtnud õelda, kui p...sse ta baari pooleteise kuuga keeras suvel. Ja, et tänu tema "rentaablile" majandamisele pidi Hong müüma moto, et saaks iga päev uut õlut tellida, mida odavalt sõpradele ilmselt jagati. Samuti on ilmselge, et sellise baaritamise pärast ka Kobra läks ära, mis siin toimus.
Nüüdseks olen sunnitud tegelikkuses hakkama poistele nende rahasid, mis baari alla läksid, tagantjärele välja maksma hakkama. Pean silmas siin saamata palku, mitu kuud. ja need summad on päris suureks kasvanud.
Reaalselt oleks pidanud need rahad kõik kassast tulema, kuid kui polnud tulemas midagi kassasse, siis....

 Paraku on ju ümberringi ka teised baarid, ning siit-sealt on mulle räägitud, mis tegelikult toimus ja miks näiteks meie baarist sööki tellida oli sel ajal lausa mõttetu. Siin lihtsalt polnud midagi, või avati koht alles peale lõunat, kui oldi välja magatud.
Reiks lõi kodus selle aja sissetulekud, väljaminekud mingil ajal siin kokku ja arvestas natuke. Tegelikkuses oleks poisid pidanud kenasti omadega hakkama saama, kui oleks taga olnud toitlustamine ka. Aga see selleks. Järgmisel korral tean, et Saiha saab ilmselt ise paremini hakkama, kui mingi valge, kes esimest raksu aasias ja kohe tark on.
Üllatav oli ka see, et eile koju jõudes ei oodanudki mind ees sõimav elukaaslane, vaid sain kuulda hoopis kiidusõnu, et viimasel hetkel olin otsustanud Maikole mitte anda meie korteri võtmeid. Reiks oli selgeks ennast klaarinud ja maalis mulle silme ette elava pildi sellest, mis siis veel oleks meid oodanud tagasi saabudes ees

Üks väheseid kordi, kui olen millegi eest kiita saanud.
 Muidu on meil aga ikka veel ülivaikne. Ei taha kuidagi see hooaeg hoogu koguda. Eks natuke on veel vara ka, aga eelnevad kaks aastat olid oktoobri kuud siiski paremad, kui raamatuid vaadata.
Proovime kuidagi novembrini välja vedada, siis on lootust, et läheb lahedamaks.
 Tegelikult on täitsa huvitav jälgida, kuidas nüüd need suvel siia kogunenud "loksub paika" tegelased avastavad, et tasakesi on taandumas nende kambajõmmid, kes jointi ja odava õllega reggie järgi näppu suvi läbi viskasid, ning saabuma on hakanud hoopis teine kontingent turiste.
Ei Maiko, ega Kaido ei uskunud mind, kui rääkisin, et talvel on kõik teistmoodi. Kuulatakse hoopis teistsugust muusikat ja ka peod on hoopis intelligentsemad, kui nii võib öelda. kaido on muidugi hoopis teisest puust. Ta oskab sellest aru saada, et meilgi siin on erinevad hooajad ja kui talle asjad lahti seletada, siis ta ka saab sellest aru, mis talle on räägitud. Mitte et ta oma arvamust just alati muudaks, aga vähemalt ei sunni ta ennast peale pidevalt. samuti ei ürita ta manipuleerida staffiga, et minust lahti saada ja ennast asemele taas pressida.
Selle suhtes on Reiko ka õnneks minu poolel. Esimest korda ju ei avastanud seda, et meie nn. baarman kivis peaga letis on, mitte mina, vaid Reiks. Asi on ainult selles, et Reikost ei ole seda talle kõva häälega ütlejat, vaid ta paneb mind tanki, et mine ütle. Nii ma siis olengi vana-nõia kuulsuse saavutanud.
Ja kui aus olla, siis on mul sellest sügavalt savi!
Või nagu Taavi eile ütles, et neid jutumehi-tegijaid on siin igal hooajal, mõni tasasem, mõni agressiivsem, aga kui tegelikuks teoks asi läheb, siis pole enam miskit järel.
Peab taas harjuma nendega, vahepeal olin juba end lõdvaks lasknud, küllap sellepärast ka läksin nõmedalt närvi tühisest asjast.
Kuu-paari pärast on taas kohal kõik need ööklubide asutajad, nõudepesumasinate reklaamijad, toplesstüdrukute tööle rakendajad ja mis iganes!