Ajuinvaliidid!
Meil on üks kerjusepaar, kellest ma algul arvasin, et kerjavad ema ja poeg, kuid poisid ütlesid, et ei, need on mees ja naine.
Mõlemad käivad ringi hästi tumedates riietes ja on üsna räpakad. Mees passib enamjaolt puude taga pläru hammaste vahel, ning mutt kerjab värisedes.
Ok, mutt on ilmselgelt töövõimetu, aga vanamees on täis elujõudu nagu mees muiste.
Ma saadan iga kord, kui nad mulle silmapiirile ilmuvad ja raha manguvad, nelja tuule poole, ja küsin, miks see vanamees, kes puu taga partisani mängib, tööle ei lähe, aga ega sellest kasu pole. Mutt vahib silmad kuulis otsa, ning vanamees paneb lõiget järgmise puu taha.
 No aga täna ma vist veendusin, et ega see mees ka normaalne pole!
Terve öö ja terve hommiku on möllanud päris kena torm koos lausvihmaga. rannas on pea kõigil baaridel katted pooles vinnas, võipäris alla lastud. Laevad ei käi, sest lained on eriti kõrged. Turistid on hotellisügavustesse peitunud. Ja need kaks lolli komberdavad lõdisedes mööda randa. Ikka traditsiooniliselt vanamees mööda puudetaguseid ja vanamoor vahib katete alla. Appikene! Kui sa kerjad söögi jaoks, siis istu parem selle ilmaga kodus, sest kopsupõletiku raviks ei saa sa kunagi raha kokku kerjatud! Aga, egas ajuinvaliid on ikka invaliid! Lollakad ei tule selle pealegi, et kui haigeks jäävad, siis on jama majas mõlemil.

Hämmastav, kui hästi oskab Cambodia õpetada ennast vihkama!
Kolm aastat tagasi oli kõik hoopis teisiti.
Nüüdseks ei salli ma praktiliselt siin enam midagi.
Pereelu lõhkusid imekiiresti alkohol ja litsid!
Litse vihkan lausa niimoodi, et kõigile, kes letti ette lartsatavad istuma oma võltsnaeratusega, näitan imekiirelt koha kätte sellega, et ma lihtsalt ei näe neid. See tähendab, et sel momendil, kui mina olen baaris, kohalikke libusid ei teenindata. Minu poolest võib Reiks selle peale kasvõi tiritamme kasvatada - libusid minu jaoks klientidena ei eksisteeri.
Valgeid rõvedaid isaseid seksituriste vihkan aga selle eest, et nad on lollid ja nõmedad. Ainult loll tassib koera baari eest ööpimeduses minema. Või jookseb mööda randa ja tulistab sõpru rakettidega. Korra üks loll pani lausa raketi endale püksi ja siis vajutas päästikule. Munaputru olid ilmselt püksid üsna täis, sest peale lasku kimas mehike kiljudes merre :)
Täna jalutab üks topakas õnnelik irve näos ladyboyga ringi. Poisil on võltstiss lausa D-korviga ja tagumik teeb kaheksaid. Aga valge elevant ei saa essugi aru, muudkui pigistab poissi strateegiliste kohtade pealt, endal ila suunurgas, nagu .......
Jooksuaeg!
Tänu jooksuajale tõmmatigi Kusti ära. Muidu ta magas ikka baaris, aga nüüd õues,, nina "Dolphini" poole. Õnnekombel tõi üks kena inimene (kohalike valgete hulgas on neid rohkelt, vastupidiselt maad külastavaile turistidele) Kusti tagasi täna hommikul. Nüüd on väike "naistemees"  baaris ketis, sest kui esialgne rõõm koju jõudmise üle lahtus, lasi ta kiirelt varvast taas "Dolphinisse" Pagana "Jänesetäkk", paras turistidega koos landile saata. Hea meel on ometigi, et tagasi teise sain.
Nii, nüüd on selge, miks ma valgeid lolle joodikuid vihkan. Sest nad ei tea, kuidas mõni nende arvates vahva tegu, võib teistele haiget teha.
Mul on siin olemine lausa nii vastumeelseks muutunud, et vihastan iga pisemagi asja peale.
Jäämees, s.t. loll, kes hommikuti kööki suuri jääkuubikuid toob, sai täna selle eest, et ei suuda iseseisvalt isegi väiksematki asja otsustada.
on madalhooaeg ja jääd, nagu kõike muudki, kulub poole vähem. idioot näeb ju ometigi, et külmakast on jääplokke nii täis, et juurikad enam vaat, et ei mahugi. Jäta siis üks hommik see kuramuse jää toomata lollakas. Ei ta pressib või kasti pooleks, et taas sinna jääplokk juurde suruda.
Ma tõesti vihastasin nii, et kähvasin kogu stafi kuuldes talle, et sellise mõtlemisega, nagu seda kohalikel on, ei saa see maa kunagi rikkaks. Ja selle pärast Tai ja Vietnam neid lüpsavadki, et nad on niii lollid Meie lambaantsudel olid suud väga kõverad selle peale, et pidasin kõrvalriike neist paremaks igati. Aga tegelikult nii tundubki mulle hetkel.
No võta kasvõi need rannas vidinatemüüjad - masaazipakkujad. Suu punane nagu suti sitaauk, küüned lakitud, mis sellest, et paksult alt musta täis, hilbud seljas nagu mardisandil, näpp küünarnukini ninas kolle loendamas ja samal ajal iniseb veel kliendile guuud mazaaaaaaz. Mine metsa! selline vaatepilt, et lase olla! Ning surmkindlad on need jubedikud ka selles, et kaks valget tahavad ilmtingimata kaheksakäelist masaazi ja on veel lisaks sajajalgsed kah, sest neile pakutakse vähemalt miljon korda käepaelu.
Ma nii ootan Eesti sõitu!
Äkki rahunen taas maha ja kõik saab korda.
Reiko koha pealt muidugi ei tee mingeid ennustusi.
Peale esimest-viimast vääratamist, on asi praegu normis, aga kunagi ei tea, mis järgmine tund võib tuua.
Järjepidevalt ei suuda ma kodus magama jääda, kui ta jääb üksi baari sulgema.
Usaldamatus on visa taanduma, ning olgem ausad, see, et ta kohe tagasi jõudes taas purju jõi, seda usaldust nüüd küll ei aidanud taastada. Hoopis vastupidi - nüüd tean, et ta võib iga hetk taas kõik vastu taevast lasta!
Kõige hullem on kõige juures pidevad peavalud. Olen sellega juba nii harjunud, aga ikkagi....

 Kõige jubedam elusolend maakeral on inimene!

Ainult inimene tuleb sellisele ideele, et võtab ööklubist hotelli minnes tee pealt kaasa koera ja siis hotellini jõudes viskab looma lihtsalt sinna ette maha. Vaadaku ise, mis loomast edasi saab.
Nii juhtus meie poolpimeda Kustiga kaks ööd tagasi!
Vähe sellest, inimesed, kes teda nägid, ei suutnud pisikest koera ka oma juurde võtta, et hakata omanikku otsima. Pilt pandi küll üles, kuid kahjuks polnud koerakest enam siis seal, kus teda nähti. Hea, et vähemalt üks kohvikuomanik oli nii tubli, et andis talle mõlemil päeval süüa. Aitäh talle!
 Eestlaste hulgast olen aga taas endale leidnud inimese, keda ma ilmselt kunagi isegi enam ei tereta. Härra mäepealsest ööklubist tundis koera ära, aga ei vaevunud teda sülle võtma, ega koju tooma. Tema olla arvanud, et  ühe silmaga loom lihtsalt jalutab kilomeeter kodust eemal. Mis teha, kui mõnel on arunatukest sama palju kui makaagil.
Nüüd tiirutavad Saihaa ja Bizet linna peal, et koera leida, aga mul on süda kuidagi nii raske, et tundub et ei leia.

 Kurb kirjutada, aga esimese asjana, mida siis tegi minu nn. elukaaslane Eestist alkoholiravilt naasnuna - oli kiire ampulli eemaldada laskmine! Ja siinsed doktorid on raha eest  ju igat alkohoolikut nõus aitama tagasi pudelisuu juurde!
Pidas ilma ampullita ka kuus päeva vastu ja eile siis algas taas tema suurepärane Cambodia elu uuesti!

Mis seal ikka!
Kurb on selle pärast, et uskusin veel viimast korda, et tast saab asja, sest nüüdseks olid ka ta vanemad tegelikult näinud, et tal on probleem. Aga paraku suutis ta nad taas lolliks teha, samuti mind.
Kurb ka selle pärast, et lubasin ta oma korterisse, sest selle pooleteise kuu jooksul polnud võimalust tema korterit maksta. Nüüd siis haiseb minu korter nagu tavaks on selle kolme aasta jooksul saanud - pohmelli ja kuse ja jumal teab mille järgi. Taas olen ma vana lehm, kes tuleks maha tappac jne.
Uueks hobiks on tal neelata siinseid "Viagra" tablette.  Milleks, jääb arusaamatuks, sest tavaliselt on ta nii purjus, et ei aita ei Viagra, ega Kamagra, ei seisa ta ise püsti, ega seisa ka midagi muud.
 Kurb on ka selle pärast, et nüüd pean olema siin nii kaua, kuni on koos vajalik rahasumma, et osta välja Phnom Penhi-Bangoki pilet ja muuta ära varem valmisostetud Bangkok-Tallinna kuupäev varasemaks. Eestis elamiseks vajalikku summat ei õnnestu nagunii koguda.
Kustit ma ka ilmselgelt kaasa ei saa võtta, sest ka tema passiks-piletiks pole võimu. Nii jääb üks poolpime koer mind siia taga igatsema. Aga midagi pole teha. Kustist ja Jutast ongi nagu kõige rohkem kahju!  Eks poistest kah, aga nemad saavad nagunii oma eludega hakkama, on ju enne meid saanud.
Kurb, et raiskasin oma elust kolm aastat siin ikka lootes, et asi paraneb. ja tagant järele mõeldes on kurb, et raiskasin oma elust 15 aastat inimesele, kes kõik lihtsalt nurka viskab ühe -.95 $ sendise puskari pärast.
Kõik on väga hall ja kurb!

 GOOD MORNING CAMBODIA!
Esiteks -sajab jälle! Õhk on nii niiske ja palav, et lausa aurab.
Ega see polegi mingi üllatus, on ju vihmahooaeg, aga sel aastal kuidagi eriti õhuta ja uimaselt niiske.
Teiseks - nii lolli poissi, kui seda on Tšomrong, pole ma veel kohanud.
Ma vist kuskil eelnevalt juba kirjutasin, kuidas ta valgeid plikasi till püsti taga ajab.
Ühesõnaga on tema praegune elu eesmärk saada endale ükskõik milline valget verd tüdruk. Nii ta siis üritab kõigile valgetele naisolevustele külge lüüa. Paraku on see õnnestunud vaid venelastega. Esimene oli enam-vähem normaalne tüdruk, aga sõitis kahjuks juba paari päeva pärast tagasi koju. Kaks järgmist olid minu vanused baabad. Need kasutasid poissi vaid selleks, et noort kutti proovida. Ilmselt olid omad Vanjad kodus või küla peal juua täis, sest mõlemad baabad olid siinsed kohalikud valged. Neljas plika oli mingi turist Anastassija. Selle plika pärast ma Tsomrongi töölt minema lõingi. Ta jooksis ainult plika sabas ja ei püsinud baaris minutitki. Kui käskisin plikal poisi tööaeg kinni maksta, siis jooksid mõlemad minema. No peale seda kuti asjad kokku pakkisingi.
Kutt läks kõrvalbaari Skay juurde tööle, aga kuna Skay palka ei maksa, siis üsna varsti kebis koju Phnom Penhi. Ega sealgi pikka pidu polnud, ema sundis kooli tagasi, või tööle minema, ning valgeid plikasid ka polnud. Tuli mehike till ripakil taas Sihanoukvillesse tagasi. Tema  õnnetuseks on Skay kodus juba teist nädalat ja baar praktiliselt kinni.
Eks Tsomrong kõõluski siis niisama seal ja kuna süüa polnud, siis sättis end jälle meile. Isegi ei küsinud minult. Kukkus siin toimetama, aga ikka loomulikult õhtupoolikul alles, siis kui plikad liikvel. Päev otsa lõõskas kõrvalbaaris magada. Tema õnnetuseks avasid Sergei ja Veronika "cafe Noiri" taas üleeile. Neil oli kuu puhkust. Ja otse loomulikult peksis Veronika sealt laua pealt magamast poisi minema. Tuli mehike taas töll-töll, meie baari. Ja üks hetk ma avastasin, et magab rannal. Oli endale puu alla sellise uhke pesa teinud, et lase aga olla. Kurat! Esiteks ei tohi me mööblit kõnniteest kaugemale, kui viis meetrit panna päeval (saame trahvi), ja teiseks ei maga kuskil baaris staff päeval rannas nagu isakarud talvel. Keerasin mehikese tudupesa ümber nagu niuhti. Vahtis mind küll altkulmu, aga mind ei huvitanud. Ma pole teda tööle tagasi võtnudki ju, nii, et mingu põõnaku kodus. Aga täna hommikul kordus sama! Nagu baar lahti, nii taris poiss taas endale lamamistooli puu alla. Kamandasin teise imekiirelt sealt minema.
Tema ei tahtvatki magada, tuli vastuseks, tema lihtsalt istub, sest igatseb oma Tasjat. Tasjakene aga kahjuks ei kirjuta talle, ega helista kah.
Mida värki! Olen kogu aeg neile kõigile selgeks teinud, et ärge lootkegi, et need valged tüdrukud teist eriti hoolivad. Teid kasutataksegi ära, nagu eksootilisi loomakesi - tarbitakse ja kuna teatakse, et nagunii on varsti kojulend, siis on ju tore, kui on  kohalik tillijüri omast käest võtta reisisaatjaks.
Sellist imet, nagu Khamral juhtus, et tüdruk jäigi siia, juhtub tuhandest vaid ühel. Ülejäänud peavad leppima sellega, et neid peetakse samaväärseks mängukaruga. Mängitakse ja siis kui tüdinetakse, jäetakse maha vedelema. See turakas, kes mul siin nüüd venelannadele spetsialiseerunud on, muidugi ei saa sellest aru. Olgem ausad, ega ta ei saa saamagi, sest ta pole eriti terav pliiats. Vähe sellest, et ta poole aastaga on suutnud inglise keeles omandada vaid kaks lauset, ma ei tea ja ma tean, ega ta ei saa aru ka teiste poiste khmeerikeelsest seletusest.
 Mis sest keelest rääkida, ta ei suuda siiani vahet teha isegi Ankori ja Cambodia õlletünnidel. Ometi on erinevus päris suur. Täna hommikul enne magama minemist üritas minutit viisteist Cambo tünni Ankori draftile alla meelitada. Pagan, see on sama, nagu üritaks pullile lüpsimasinat alla saada - erinevus ikka päris nähtav.  Sama laks oli eile - selline lihtne kokteil, nagu viin redbulliga, isegi sellega ei saa hakkama. summis klaasi viina ja energiajooki täis ja siis proovis sinna veel jääd mahutada takkaotsa. Tule taevas appi!

 Tänase Lastekaitse päeva puhul andsin kohe hommikul rannas ühele tatikale kere peale.
Ja andsin kohe mõnuga, nii, et emme tuli ka kohale räuskama. Algul karjus minu peale, siis kui oli aru saanud, et tema jõmpsikas on süüdi, siis karjus jõmpsika peale.
Meil on kõrvalbaaris must emane pisike koer Ninni, kes kunagi mitte kedagi ei puutu. Lihtsalt kolab laudade vahel ja otsib süüa. Nõnda täna hommikulgi. Ninni tegi taas rannakoristust. Meie kollane Juss lihtsalt laiskles tänaval. Ja siis tuli mingi viie-kuue aasta vanune tattnina. Jalutas rahulikult Jussini, ning krauhti hüppas koerale kahe jalaga saba peale. Hea, et Jss teda ehmatusest ei purenud. Koer kargas ehmatusest püsti, ja kimas baari. Tatikas irvitas rõõmsalt, ning võttis järgmiseks ette Ninni. lihtsalt astus koerale ligi ja pani talle jalaga.
Vot siis läksingi ja andsin jõnglasele kohe hea täie vastu kukalt. Ikka niisuguse täie, et kukkus käpuli.
Pani röökima loomulikult nagu ratta peal, sest ega ma teda lahti ei lasknud, vaid nõudsin, et tuleb palub koerte käest andeks. Kisa peale tormas emme kohale ja hakkas mind sõimama. Lubas mind maapõhja needa jne, lõpuks sai aru, et jõmpsikas on süüdi. Ega mina talle seda selgeks ei suutnudki teha, aga poisid seletasid asja ära. Ma üritasin mutile seletada, et mida rohkem laps koeri peksab, seda tõenäolisem on, et koerad seda last ka hammustavad. Lõpuks andis emme ise ka poisinagale veel keretäie. Tegelikult pole see laps ainus, kes niimoodi loomadega käitub! Enamus selle maa inimesi millegipärast suhtub koertesse ja kassidesse, kui peksmisobjektidesse. Loomad muidugi (eriti just koerad) vastavad samaga. Koerad ründavad lapsi siin igal võimalusel, kui laps või ka täiskasvanu neile ohtlik tundub. Enamjaolt lüüakse aga siis koer lihtsalt maha kui võimalus avaneb. Kuna lapsed on ju enamasti väljas omapäi, ega siis vanemad ei vaata, mis nad teevad. Koerte peksmist vanemad aga lausa soosivad. olen ise näinud, kuidas isa koos lapsega kaigas käes loomi vemmeldas, ise last ka sama tegema julgustades. No, mis sa siis tahad - loomulikult koer ründab vastu ju. Ja ega siin on inimesel õigus, sest tema on ju tugevam. Sama teema selle kasvatamatuse kohta kehtib ka meie koka Soa kolmeaastase poisikluti kohta. See on siin tööl kaasas ja ega ema suurt ei jälgi, mis poiss teeb. Baari ma poissi igatahes tulla enam ei luba ja enamus asju, mida ta võib köögis katki teha, olen baari toonud. Suur veepudel põrandale tühjaks lasta pole selle mehikese käes mingi kunst, või baarist kõik joogikõrred põrandale puistata, või külmkapist joogipurgid lahti kangutada. Keelates röögib nagu hullumeelne ja jookseb mullegi rusikatega kallale. Poisid on teda mitu korda nahutanud, sest ta segab tööd ja ei saa aru keelamisest. ! Meil on ikka mõnedki korrad olnud sellel teemal juba ütlemist Soaga. Et kui titt kaasas, siis pead töö kõrvalt suutma tal ka silma peal hoida ja riided olgu ka seljas, mitte ei jookse palja tilliga klientide vahel. Plika ei saanud alguses kuidagi aru, miks tema laps ei tohi baaris laua peal palja tagumikuga istuda - laps tahab ju. No kuramus! Las liputab kodus palja tagumikuga, siin mitte! Kisamise keelasin ka ära! inimesed istuvad lauas ja siis mingi poisinaga röögib kõrval nagu segane. Ning kui poisid teenindavad kliente, siis laps ei ripu kaasas nagu ahvike, vaid püsib köögis ema juures.

Koertega on ka sel lapsel oma teema!
Juss võttis tal mänguhoos püksitagumikust kinni. ja seda sellepärast, et nagu koer baaris liigub, hakkab poiss käte-jalgadega koera poole vehkima ja kisab täiega. Juss on aga alles poole aastane kutsikas, ning arvab, et poiss mängib temaga. Seda enam, et "Coco" Tsomrong käib pidevalt meie koertega mängimas. ja ega siis koer aru ei saa, et see jõnglane röögib ja vehib hirmust, mitte ei mängi.  soa hakkas muidugi kohe koera süüdistama algul, kui koer oli poisile peale hüpanud ja pükstest sikutanud. Tegin talle selgeks, et kui ei suuda oma last õpetada korralikult baaris olema, siis jääb laps koju. Koera ei saada ma selle eest küll kuhugi minema. saiha seletas talle sama, ning nüüd on asi natuke rohkem kontrolli all. Poiss suudab riided seljas hoida ja iga kord kui Jussi näeb, ei kisa ja vehi kätega. pahandusi teeb loomulikult, aga selle eest saab ka karistada. Ema on selgeks saanud, et esmajärjekorras on siin siiski restoran, aga mitte tema poisi liivakast.
Head Lastekaitsepäeva! :)